Urmas Hännile: Üks lammas tegi mää ...

Emakeelepäeva tähistamine Tartu Maarjamõisa lasteaias. Paraku jätab emakeeleoskus üldhariduskoolides kõvasti paremat soovida. Foto: Margus Ansu

Piinlik tõdeda, aga Eesti parimad pojad ja tütred on hakanud nupust nikastuma: normaalne inimene tänajat ometi tänamise eest ei täna. Siiski võib vähemalt korra päevas raadiost või telerist kuulda, kuidas usutletav vastab usutleja aitähhile aitähhiga.

Taara avita! Ei kosta ju töötegija talle jõudu soovinule samuti jõudu ega mõõda kehakinni­taja talle jätku leivale soovinule tagasi samade sõnadega.

Kahel viimati toodud puhul lausutakse ütlejale vastuseks ikka, et tarvis ja sedasi on olnud ajast aega. Nagu on kombeks vastata tänamisele sõna(de)ga “palun” või “pole tänu väärt” või “võta heaks” või “olge lahke” või “oli rõõm aidata”.