Siiri Erala: Lill, lihtsalt rõõmuks

Nüüd, mil naistepäev on kaotanud oma ideoloogilise taaga, on naistele lilli kinkida veelgi meeldivam. Foto: Urmas Luik

Mul on hea meel lilli saada. Eilsed õied toovad tagasi mõeldes taas naeratuse suule. Ometi on mulle juba pikemat aega vastukarva naistepäeva taandamine lillepralleks. Teisalt võib selles trendis leida hoopis positiivset.

Lille kinkimine on tähelepanuavaldus. Naistepäeval tuleb naistele tähelepanu pöörata. Kõik on justkui õige. Seda hetkeni, kuni kõlab miks-küsimus. Lill küll, aga miks me ei räägi sel päeval rohkem naiste elu saatvatest probleemidest?

Minu mõttelõnga muutis nelja-aastase poisi küsimus “Mis päeval naised meestele lilli toovad?” Ei toogi: meestepäev pole üldtuntud ja üleüldse ei kingita meestele lilli. See tundus nelja-aastasele poisile ebaõiglane. Kas see on koht, kus jagada selgitusi soorollidest, ebavõrdsusest, naiste positsioonist läbi aegade? Et mehed ei saa lilli, sest nende positsioon on ühiskonnas tugev ja värviliste õite üle rõõmustamine pole mehelik?