Vaimulik Kristiina Jõgi: Kogudus ei ole mulle iial ette heitnud, et naine olen

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kodus on kirikuõpetajale seltsiks koerad ja kassid, vaba aega, nii­paljukest kui seda on, täidavad ­käsitöö, osa saamine looduse ilust ja rõõm elust enesest.
Kodus on kirikuõpetajale seltsiks koerad ja kassid, vaba aega, nii­paljukest kui seda on, täidavad ­käsitöö, osa saamine looduse ilust ja rõõm elust enesest. Foto: Mailiis Ollino

Kivi-Vigala kirik asub küll Raplamaal, aga kuulub kiriku haldusjaotuse järgi Pärnu praostkonnale.

Kirik ise on vana, esmamainitud juba 1339. aastal. Kiriku rajajaks loetakse Uexkülle, Liivimaa vanimat aadlisuguvõsa. Kind­lasti teatakse ses paigas kiriku olevat 14. sajandi lõpul, kuna käärkambri põrandas on säilinud kivist hauaplaat, mis on dateeritud aastatega 1390–1400. Sellest ajast on kirik Kivi-Vigalas ikka olnud.

1988. aastal üllatas Vigala kogudus kogu Eestit, taastades esimesena vabadussõja monumendi: 1933. aastal valminud uue kirikutorni. Torn püstitati sõdades langenud Vigala inimeste mälestuseks. Tänapäeval on selle jalamile lisatud teises ilmasõjas ja nõukogude ajal repressioonide tõttu elu kaotanud vigalaste nimed.

Tagasi üles