Tarbijakaitsjad manitsevad inimesi mõistlikkusele

Eraisikud laenasid jaanuaris varasemast tagasihoidlikumalt. Foto: Toomas Huik/Postimees

Tarbijakaitseamet manitseb inimesi säilitama jõulude eel arukust, selle asemel et lasta end peibutada ülisoodsatel tingimustel pakutavatest laenudest.

„Reklaam, kus esimese advendiküünla säras ja filmide reklaamipauside ajal püütakse nii suurtele kui väikestele selgeks teha, et kaua oodatud jõulumees peab kingilao asemel laenukontorisse pöörduma, on vastutustundetu,” on tõdenud tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste. „Vaevalt võiks reklaam olla veel enam eetilisuse piire kompav, kui seda on laenukontorite jõulukaunistustes aisakellakõlalised pühalikud kuulutused “laenuaja“ algusest ja soodsatest tingimustest, mis lõppkokkuvõttes võivad tarbijad reaalsetesse majanduslikesse raskustesse suruda.”

Raha ei anta niisama

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski ütles, et kui inimene jõuab kaalutletud järelduseni laenuraha vajalikkuse suhtes, peab ta esimese sammuna endale teadvustama tõsiasja, et laen tuleb tagasi maksta.

„Laenuvõtmisele on mõtet mõelda vaid siis, kui kindlasti on võimalus laen tagasi maksta, kusjuures ei tohi unustada, et peale põhisumma soovib laenuandja lisa intressi näol,” lausus Turetski.

Tarbijakaitseameti juhttöötaja nentis, et paraku kipub kaine meel inimest jätma just niisuguste jõulueelsete loosunglike üleskutsete kuulmisel-nägemisel, mille tulemusel leiab ikka ja jälle tõestust vanarahva tarkusetera “pill tuleb pika ilu peale”.

On inimene laenuvõtmise mõttekuses ja laenu tagasimaksmise võimalikkuses siiski veendunud, tuleb tal kindlasti võrrelda eri pakkumisi, põhjalikult tutvuda teenuse tingimustega ja pöörata erilist tähelepanu krediidi kulukuse määrale, mis näitab laenust tulenevate kulude suurust aastas.

Kiirlaenude kõrval tasub meeles pidada pankade analoogset teenust, sest kiirlaenajatel on tihtipeale pankadest kõrgemad intressid ja jäigemad tingimused. „Ei tasu unustada, et kiirlaen on küll kiire, kuid selle võtmine võib hiljem saada takistuseks pangast laenu võtmisel,” märkis Turetski.

Tähtis teabeleht

Turetski pani laenuvõtjaile südamele, et ehkki laenuandjal on oluliselt suurem hoolsuskohustus hinnata tarbijate maksevõimet ja teavitada neid laenamise riskidest, on tarbijatelgi rida kohustusi.

Eelkõige adekvaatselt hinnata oma maksevõimet, anda krediidiandjale kogu vajalik teave oma sissetulekutest ja senistest kohustustest; süveneda lepingutingimustesse ja vajadusel neist ebaselgeid täpsustada; anda endale aru tagajärgedest, mis kaasnevad suutmatusega laenu tagasi maksta; makseraskuste tekkimisel suhelda laenuandjaga.

Nii kiirlaenufirmade antava kui pangalaenu puhul peab tarbija laenulepingu sõlmimise eel saama laenuandjalt detailse teabelehe. Selle eesmärk on tutvustada vastutustundliku laenamise põhimõtet ja suurendada laenuandja hoolsuskohustust.

Teabeleht aitab tarbijal saada lisainfot konkreetse laenutoote kohta ja võrrelda krediidiandjate pakkumisi. See peab andma selge ülevaate sellest, mis juhtub makseraskuste tekkimisel. Juhul kui tarbija-krediidileping sõlmitakse sidevahendi abil (veebis, telefoni teel), tuleb teabeleht anda koos lepinguga.

Oluline on teada, et kõikidest laenulepingutest on võimalik taganeda 14 päeva jooksul (välja arvatud hüpoteeklaenud).

Võlgu ei tohi jääda

Laenamise riskide näiteks tõi Turetski reaalse ettevõtte SMS-laenu, kus tarbija soovib võtta 400 eurot laenuks kuueks kuuks. Seejuures on krediidi kulukuse määr 380 protsenti aastas, kuumakse 100 eurot, tagasimakstav kogusumma 600 eurot.

„Kui tarbija jääb maksetega võlgu, nõutakse temalt viivist 0,5 protsenti päevas ehk ühelt kuumakselt alates 50 eurosendist päevas. Samuti on laenuandjal õigus nõuda võlahaldustasu 30 eurot + 15 protsenti võlgnetavalt summalt (ühelt kuumakselt 15 eurot) ehk kokku 45 eurot. Peale selle tuleb tasuda iga meeldetuletuskirja eest 15 eurot (vähemalt korra kuus),” rääkis Turetski.

Ja jätkas: „Siit ilmneb, et kui tarbija ei suuda ühte kuumakset õigeks ajaks tasuda, tuleb tal parimal juhul arvestada 60eurose lisakuluga. Sellele lisanduvad viivised iga viivitatud päeva eest. Seega, kui kõik läheb hästi, maksab tarbija 400 euro asemel tagasi 600. Kui läheb halvasti, tuleb arvestada oluliselt suuremate summadega, millele reeglina lisanduvad inkassonõuded.”

Ingrid Mitt Eesti Panga avalike suhete büroost tõdes, et rahaga seotud otsuste langetamisel olgu alati aluseks oma võimaluste konservatiivne hinnang. „Selle kohta, kuidas täpsemalt oma laenamisotsuseid langetada või millega enda rahaasjade planeerimisel arvestada, on põhjalik teave finantsinspektsiooni veebilehel,” ütles Mitt. „Selle tarbijale mõeldud veebilehega tasub kindlasti tutvuda igal inimesel.”

Mis on laen?

Laen ehk krediit on rahasumma, mis kuulub kokkulepitud ajal ja tingimustel tagastamisele kokkulepitud tasu eest.