Satelliidipilt: tuul tõi jää Pärnu lahte tagasi

Tuul tõi nädalavahetusel Pärnu lahe jääd taas täis. Satelliidipilt 9. märtsist 2019. Foto: Sentinel-2 Satelliidipilt

Kui veel läinud neljapäeval näitas pilt, et Pärnu lahte katab üsna hõre jääkate, siis laupäevaks oli jää tagasi triivinud.

Vaba vee täitis jääga nädalavahetusel puhunud loodetuul. Pärnu sadamakapteni Viktor Palmeti sõnade järgi ei kajasta jääkaart alati hetkeolukorda, sest pilte ja kaarte tehakse teatud aja järel, aga jääolud muutuvad tundidega.

Jäämurdja EVA-316 kapteni andmetel ulatuvat jää eileõhtuse seisuga Pärnu lahes kümme meremiili muulidest, see teeb pisut üle 18 kilomeetri. Läänerannikul on küll lahvandus, aga laevadel sellest suuremat kasu pole, sest nende tee kulgeb keset lahte.

Palmeti väitel on Pärnu laht seega üldiselt küllalt tugeva jääga kaetud. “Tuuled veel rüsisid jääd. Rüsijää tähendab seda, et jäätükid lähevad üksteise otsa ja muudavad läbitavuse veel raskemaks,” selgitas ta. Lisades, et jäämurdjat on veel mõnda aega vaja. Kaugele ei tihanud Palmet ennustada, aga pakkus, et sellised jääolud kestavad paar nädalat.

Palmeti sõnade kohaselt ei ole jää lagunemine ja siis jälle kuhjumine omane ainult kevadele. Teinekord võib nii talvelgi juhtuda, aga see sõltuvat tuule suunast. Tänavune talv oli suhteliselt tuulevaikne ja seetõttu rüsi ei tekkinud.

Sadamakapten tuletas kaluritele meelde, et need oma püüniseid liiga laevatee lähedale ei paneks. Kui jääolud lubavad, võivad laevad kanalist väljaspoolgi manööverdada, otsides paremat läbipääsuteed. Ent laevakapten ei pruugi püünise lippu märgata. Palmet kinnitas, et kaptenid ei sõida võrkudesse lohakusest. Seda enam, et püünisetrossid pruugivad laevagi vigastada.

Kui loodetuul kuhjab jääd Pärnu lahte, siis põhjatuuled viivad selle Palmeti sõnutsi ära.