Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/10/16/11502840t1h9cb2.jpg)
Eile astusime mina ja Triin Mäger esimese sammu jooksjaks saamise teekonnal. Enne veel, kui meid rajale lubatakse, peame läbima kolm uuringut Pärnu haigla taastusravi- ja heaolukeskuses.
Eile analüüsiti meie kehakoostist. Tegu on valutu protsessiga, mis ettevalmistusega võttis aega kümmekond minutit. Esimesena läbisin uuringu mina. Mulle ulatati vahvad sinised riided, paluti need selga panna ja võtta ära kõik ehted.
Seejärel heitsin pikali suurele aparaadile, kus pidin end õigete joonte vahele sättima ja seal liikumatult lebama. Masina abil määrati minu kehakoostis: rasva-, vedeliku- ja lihasmassiprotsent. Pean tõdema, et andmed, mis pärast analüüsi paberil endale sain, on mulle kui hieroglüüfid.
Sama tõdes Triin, kuid juba peagi aitab Pärnu haigla turundusspetsialist Errit Kuldkepp meil mõista, kuidas seda numbrirodu mõista ja mida selle teadmisega peale hakata.