Pärimusmuusika pole enam ammu vanaemade meelismuusika

Karoliine Aus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu kontsert on viimane etteaste Nagy Bögö kogu märtsi kestnud tuuril.
Pärnu kontsert on viimane etteaste Nagy Bögö kogu märtsi kestnud tuuril. Foto: Ako Lehemets

Viljandi kultuuriakadeemia muusikatudengile on kohaliku pärimusmuusikafestivali külastamine kohustuslik, kuid ürituse passi hind tudengile krõbedavõitu. “Tuli idee moodustada folkkoosseis, millega kaks korda festivalil esineda ja vastu folgi pass saada,” meenutas bändi Nagy ­Bögö trummar Kevin Lilleleht. Mõeldud, tehtud!

Bändiliige Katariina Tirmaste usub, et Eesti kontekstis ei ole pärimusmuusika enam ammu vanaemade meelismuusika. “Järjepidev traditsioon on põhimõtteliselt katkenud, nii on meie loomingki kui meenutus ammustest aegadest, olles huvitav eeskätt viisi tõttu, kuidas meie seda tõlgendame,” selgitas Tirmaste. Ta usub, et kui noored pärimusmuusikast huvituvad, elab see vahepealse katkestuse kiuste edasi.

Nagy Bögö on mänginud koos ligemale kaks aastat, kuid nimi ise sündis varem kui bänd. “Minu ja Karolini Ungari õpingute ajal käis meil külas kontrabassimängija Mart, kelle pilli ungarikeelne nimi nagybögö (otsetõlkes ‘suur bass’) mõjus kohe eriliselt,” jutustas Tirmaste, kes mängib nii flööti, viiulit kui laulab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles