Mis takistab lapsepõlve lõpueksami edukat sooritust?

Kodunt väljakolimine ja ülikooli õppima minek on kui lapseea lõpueksam. Foto: Mailiis Ollino

Maria (nimi muudetud) nautis esimesed kuud teises linnas ülikoolielu täiel rinnal: kursusekaaslased olid toredad, kooliväline elu põnev ja eks kool isegi pannud heas mõttes proovile.

Kuid mida aeg edasi, seda üksildasemana ta end tundis. Uues linnas polnud tekkinud lähedasi sõpru, kellega tunnetest ilustamata rääkida, samuti ei soovinud Maria, et pereliikmed muretsema hakkaksid. Tõele vastab seegi, et neiu ei osanud olukorda sõnadesse panna, sest ta ei mõistnud, mis teda morniks muutis.

Maria on alati olnud naerusuine, kuid nüüd saabus uni läbi pisarate ja hommikutoimetusi saatsid tihti paanikahood. Tema tervis halvenes ja peagi 20ndatesse jõudev Maria leidis peast halli juuksekarva. Siirast naeratusest oli saanud mälestus ja soov ühiselamutoast välja astuda aina kahanes. Olles kurbusega üksi, süvenes tahe jätta kool sinnapaika ja minna tagasi koju. Seda ta tegigi.