Siiri Erala: Lapsed oimetuna tänavakividel

Nädalavahetusel lebas Pärnu kesklinnas tänaval maas kolm last, kuigi kaaslased olid ümber, ei kutsunud keegi abi. Miks? Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Siinsamas, Pärnu linna vaiksel tänaval lebas nädalavahetusel maas kolm last. Nad olid teadvuseta. Nende ümber askeldasid pisut ärevad eakaaslased, kuid numbrit 112 ei valinud keegi.

Ma ei taha kirjeldada, mis eelnes nende tänavakividele kukkumisele. Ütlen vaid, et tegevuse siht oli saavutada lühike teadvuskadu.

Niisugustest toimingutest räägitakse vahel kui mängudest, kuid minu arvates ei mahu oma või kaaslase keha viimine minestusse mitte kuidagi selle mõiste alla. Mäng on positiivne, seda saadavad rõõm ja õppimine. Selle kaudu toimub areng. Teadvusetult tänavale kukkunud lapsed astusid hoopis sammu lähemale kroonilistele peavaludele, ajukahjustusele või isegi surmale. See on enesekahjustamine.