Vambola Paavo: “Kuum” paastukuu Eesti sisepoliitikas

EKRE esimees Mart Helme teel koalitsioonikõnelustele. EKRE-sarnased erakonnad on tõusnud tänu vanade nn kartellierakondade saamatusele lahendada probleeme. Foto: Tairo Lutter

Sügaval nõukogude ajal jooksis kinodes film “Vaatame, mida toob esmaspäev”. Praegu ei mäleta sellest linateosest enam suurt midagi. Igal juhul on pealkiri aktuaalne ja alati igihaljas. Iseäranis nüüdses Eestis ja selle poliitmaastikul. Pööbel igatseb igal ajal tsirkust ja leiba, seda juba Prantsuse suurest revolutsioonist alates.

Praegu Eestis toimuva kohta võib kasutada sõnu “tubateater” ja “tsirkus”. Poleks iial uskunud, et suured inimesed võivad käituda nagu lapsed, kes hakkavad jonnima, kui neilt lelu käest võetakse.

Nii vilgast valimisjärgset aktiivsust lähiminevikust ei mäletagi. Igal juhul tekitab praegune olukord palju küsitavusi ja vaevalt oskaks oraakelgi öelda, kas Jüri Ratas saab igatsetud Olümposele või ei.

Vanasti käis kosjas ikka peig ja võttis tulevasele äiale viinad kaasa. Kui hundijalavesi maha valati, lükati kosjad tagasi ja peigmehel tuli häbiga lahkuda. Sama juhtus valimised võitnud Kaja Kallasega, kes hoogsalt Ratase uksele koputas.

Aga näe, Ratas kallas viinad hoopis kraavi ja andis korvi. Edasi vallandus turmtuli, üks osapool süüdistab teist ja Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE) on kujundatud mõne päevaga paaria, keda keegi parketile ei taha.