Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/09/29/5898303t1h5efe.jpg)
/nginx/o/2019/03/19/11877504t1h201e.jpg)
Sügaval nõukogude ajal jooksis kinodes film “Vaatame, mida toob esmaspäev”. Praegu ei mäleta sellest linateosest enam suurt midagi. Igal juhul on pealkiri aktuaalne ja alati igihaljas. Iseäranis nüüdses Eestis ja selle poliitmaastikul. Pööbel igatseb igal ajal tsirkust ja leiba, seda juba Prantsuse suurest revolutsioonist alates.
Praegu Eestis toimuva kohta võib kasutada sõnu “tubateater” ja “tsirkus”. Poleks iial uskunud, et suured inimesed võivad käituda nagu lapsed, kes hakkavad jonnima, kui neilt lelu käest võetakse.
Nii vilgast valimisjärgset aktiivsust lähiminevikust ei mäletagi. Igal juhul tekitab praegune olukord palju küsitavusi ja vaevalt oskaks oraakelgi öelda, kas Jüri Ratas saab igatsetud Olümposele või ei.
Vanasti käis kosjas ikka peig ja võttis tulevasele äiale viinad kaasa. Kui hundijalavesi maha valati, lükati kosjad tagasi ja peigmehel tuli häbiga lahkuda. Sama juhtus valimised võitnud Kaja Kallasega, kes hoogsalt Ratase uksele koputas.