/nginx/o/2019/03/20/11880925t1h7210.jpg)
Eesti-Ukraina päritolu Ljudmilla Ljulko ootab huvilisi esmaspäeval, 25. märtsil Pärnu Nooruse majja, et märtsiküüditamise 70. aastapäeval meenutada eelmise sajandi Venemaa üht kuulsamat poetessi Anna Ahmatovat, kelle Stalini režiim aastakümneteks vaikima sundis.
Ukrainas sündinud Ahmatova (1889–1966), kelle loomingu parimad aastad langesid kokku nõukogude terrori ajastuga, pidi pea 30 aastat vaikima. Kui Ahmatova kirjutas, näitas ta luuletust mõnele tuttavale, kes õppis selle pähe, ja paberkandja põletati. Kolme aastakümne jooksul (1923–1953) ei ilmunud Ahmatovalt pea midagi.
„25. märts on sobiv päev rääkida eelmise sajandi stalinismi ohvritest. Tahaksin Anna Ahmatovale pühendatud näituse taustal rääkida tema kannatustest ja inimestest, kes kannatasid sellepärast, et olid temaga seotud,” ütles Ljulko. „Venemaa üht suuremat poetessi jälitati ja kuulati pealt, aga pole kunagi hoitud vahi all. Rahvas sai Ahmatovast kuulda 1949. aastal, kui teda ajalehtedes avalikult häbistati. Ahmatovat represseeriti väga julmal moel: tapeti ja vangistati talle lähedasi inimesi.”
1949. aastal viis nõukogude võim vägivaldselt Siberisse üle 22 000 Eesti elaniku, kes tembeldati „sotsiaalselt võõraks elemendiks“. 1920ndate lõpust 1950ndate alguseni represseeriti Nõukogude Liidus eri moel ligemale nelja miljonit inimest.
Ljudmilla Ljulko eestvõttel on Nooruse majas avatud näitus „Pühendatud Anna Ahmatovale”, kus on üleval fotod, autobiograafia ja ühe armuloo kirjeldus, aga ka väljapaneku koostaja maalid, mis on inspireeritud Ahmatova luulest.
69aastane inseneri haridusega Ljulko on pärit Tallinnast, kuid töötanud pikka aega ajakirjanikuna-toimetajana ajalehtedes- telesaadetes ja hallanud kinnisvara.
Hiljuti kolis Ljulko Pärnu. Õlimaali hakkas ta õppima 2010. aastal stuudios Edelveis Elena Gavrjuševa juhendamisel. Valli Lember-Bogatkina käe all on Ljulko proovinud akvarelli.
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)