Karoliine Aus: “2019 algas Eestis kodusõda ...” (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti ei saa endale lubada eraldumist teistest riikidest ja barjääride ehitamist. Oleme tükike maailma suurest puslest.
Eesti ei saa endale lubada eraldumist teistest riikidest ja barjääride ehitamist. Oleme tükike maailma suurest puslest. Foto: Egert Kamenik

Olen alati lootnud, et minu silmad ei näe koduriigis sõda. Kuid võta näpust: poliitmaastikul puhkenud kriis ja mäng, kus igaüks teeb ise omale meelepärased reeglid, on lahvatanud kodusõja, kus üks eestlane sööb teist.

Vaidluses selle üle, kas Eesti peaks jääma vaid eestlastele või kuuluma kõigile, rebime oma armsa isamaa sootuks lõhki. Kui nii juhtub, ei ole see enam kellegi Eesti. Tunnistan, et möödunud pühapäeva õhtul tundsin minagi, et tahan olla osa kõigi Eestist. Ent 24 tundi hiljem enam ei tahtnud. Siis oli alanud sõda, üksteise kole sõnadega pommitamine.

Mina ei taha sõdida, sest minu Eestis on kaasmaalased mõistlikud ja kombekad. Inimesed on inimesed poliitilistest vaadetest, soost või rahvusest olenemata. Minu Eestis ei sõima üks eestlane teist ja me oleme samal poolel, selmet vastanduda. Siin saavad inimesed aru, et sõnavabadus ei anna õigust teise peale sülitada, sest see ei ole eetiline.

Tagasi üles