Kümnete õnnetuste tõttu soovitatakse loobuda söögiäädika müügist

Uue soovituse järgi ei tohiks äädikapudeli etiketil kasutada sõna “söögiäädikas”. Foto: Arvo Meeks

Äädika joomisest ja aurude sissehingamisest teatatakse mürgistusteabe infoliinil aastas kümneid kordi.

“Näiteks seente sissetegemise ajal pannakse klaas äädikaga lauale, kuid aetakse siis muu joogiga segamini ja võetakse kogemata lonks,” ütles terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Siiski ei juhtu seda Odra kinnitusel ainult sügisel, vaid jõuludel ja jaanidelgi, kui käsil suurem söögitegu.

Äädika joomine on põhjustanud raskeid söövitusi nii lastel kui ka täiskasvanutel. “Meie andmebaasis on info ligikaudu 300 säärase juhtumi kohta,” ütles Oder.

Maablogis samal teemal avaldatud artiklis tõi maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Siret Surva esile kaks lapsi puudutanud äädikamürgistuse näidet Eestist.

Esimene juhtum: “Isa tuleb poest ja asetab köögis toidukoti toolile. Kotist paistab limonaadipudeliga sarnanev pudel. Pudelit märkab kolmeaastane laps, kes annab emale märku, et ta soovib limonaadi. Ema lükkab asjatoimetused kõrvale, tuleb kööki, haarab kotist pudeli seda lähemalt vaatamata, keerab korgi maha ja annab selle lapse kätte. Õnneks ei suuda laps tugeva lõhna tõttu “limonaadi” juua.”

Lähemal uurimisel selgub, et lapsele on antud äädikalahust piimaseguga.

Teine juhtum: “Pereema on kasutanud veekeetjast katlakivi eemaldamiseks äädikhapet ja unustanud selle veekeetjasse. Isa, teadmata veekeetja puhastamisest, võtab sealt “vett”, et valmistada pere viiekuusele lapsele kahte pudelisse piimasegu. Kui laps on esimese pudeli tühjaks joonud, märkab isa lapse nutu taustal, et teises pudelis on piimasegu tükki läinud. Lähemal uurimisel selgub, et lapsele on antud äädikalahust piimaseguga.”

Surva arutluse järgi on üks põhjusi, miks äädikaga seotud õnnetused sagenevad, üha laiemalt leviv trend ja nõuanded kasutada kodu puhastades äädikat. “Selle kõige juures on tähelepanuta jäänud kange äädika kasutamisega kaasnevad riskid,” tõdes ametnik.

Selleks, et juhtida tähelepanu äädika valesti pruukimisega kaasnevatele ohtudele, töötas maaeluministeerium koostöös tervisameti, veterinaar- ja toiduameti, sotsiaalministeeriumi, jaekaubandusega tegelevate ettevõtjate ning tootjatega välja tootjatele 30protsendilise äädika müügi hea tava juhendi.

“Tarbijate ohutuseks peavad andma oma panuse nii tootjad kui ka kauplejad. Kutsume kõiki äädikatootjaid ja kauplejaid üles hea tava juhendit võimalikult kiiresti järgima. Mõni äädikatootja teebki juba muudatusi, kuid uue märgistusega toodete turule jõudmine võtab aega, kuna olemasolev varu tuleb enne müüa,” selgitas Surva.

Näiteks on juhendis soovitus kasutada etiketil “30protsendiline äädikhape” ja loobuda sõnast “söögiäädikas”. Samuti peaks tootel olema hoiatused, kasutusjuhised ja info, kuhu nõu saamiseks helistada.