Eelkõige põhjendati kogu perekondade väljasaatmist nõukogudevaenulikult meelestatud kulakuperede ümberasustamisena. Eesti talunike vastu oli repressioone nõudnud Eesti kommunistide juht Nikolai Karotamm. Tõsi ta oli, 1949. aastaks oli kolhoosidesse astunud alla kuue protsendi talupidajatest ja vaid kurjaga loodeti murda Eesti talumajanduse selgroog ning seejärel kupatada hirmutatud inimesed ühismajanditesse.
Talumajapidamiste likvideerimisega loodeti lõigata metsavendlus ära nende toetusbaasist ja see valdavalt õnnestuski. Küüditamisest pääsenud sulgusid endisse, kõikjal kardeti julgeoleku koputajaid ja uue võimuga kaasajooksikuid. Siiski kulus metsavendluse mahasurumisele veel õige mitu aastat.