R, 27.05.2022

Juhtkiri: Küüditatuid mälestades

Arvamustoimetus
Juhtkiri: Küüditatuid mälestades
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Märtsiküüditamise mälestusküünlad Pärnus 25. märtsil 2016.
Märtsiküüditamise mälestusküünlad Pärnus 25. märtsil 2016. Foto: Mailiis Ollino

Eile 70 aastat tagasi algas märtsiküüditamine. Moskvas kinnitatud plaani “Priboi” ­kohaselt pidi see kestma 29. märtsini. Eestist pidi Siberisse saadetama 7500 peret ehk 22 500 inimest. Teatmike järgi algas kinnivõtmine kell kuus hommikul, Tallinnas kell neli.

Eelkõige põhjendati kogu perekondade väljasaatmist nõukogudevaenulikult meelestatud kulakuperede ümberasustamisena. Eesti talunike vastu oli repressioone nõudnud Eesti kommunistide juht Nikolai Karotamm. Tõsi ta oli, 1949. aastaks oli kolhoosidesse astunud alla kuue protsendi talupidajatest ja vaid kurjaga loodeti murda Eesti talumajanduse selgroog ning seejärel kupatada hirmutatud inimesed ühismajanditesse.

Talumajapidamiste likvideerimi­sega loodeti lõigata metsavendlus ära nende toetusbaasist ja see valdavalt õnnestuski. Küüditamisest pääsenud sulgusid endisse, kõikjal kardeti julgeoleku koputajaid ja uue võimuga kaasajooksikuid. Siiski kulus metsavendluse mahasurumisele veel õige ­mitu aastat.

Märksõnad
Tagasi üles