Muuseumis tutvustatakse baltisaksa kunstnike suguvõsasid

B. Grassi Romano. Liivimaa naiste kostüümid. 1585. Vasegravüür.

FOTO: Eesti Kunstimuuseum

Pärnu muuseumi loengusarjas räägib Eesti kunstimuuseumi graafikaosakonna juhataja Anne Untera ülehomme eestlastest varases kunstis ja baltisaksa kunstnike suguvõsadest.

Kuigi eesti rahvusliku kunsti ajalugu on vaevalt poolteist sajandit pikk, leiame kaasmaalasi kunstis juba 700 aastat tagasi.

Untera vaatleb eesti talumeest ja naist kiviskulptuu- ril Saaremaal Pöide kirikus, 16. sajandi kostüümialbumites ja 17.–18. sajandi üksikutel haruldastel kunstiteostel.

Süstemaatiliselt oli eestlasi kunstis näha valgustusajastul 18. sajandi lõpus ja biidermeieri perioodil 19. sajandil. Lõpuks andsid kunstnikud (Pezold, Reutern) seni anonüümsetele eestlastest modellidele nime ja päritolukoha.

Seejärel jõuab Untera 18.–20. sajandi baltisaksa kunstnikeni. Mitmes suguvõsas on isa pärandanud elukutse pojale, harvem tütrele. Vaatluse alla tuleb kolm suguvõsa: Senff, Kügelgen ja Pezold, kuna nende uurimisel on viimastel aastatel lisandunud uusi andmeid ja teoseid.

Untera on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiaja­lugu, kaitsnud magistritöö Tallinna ülikoolis ja töötanud 40 aastat eri ametikohtadel Eesti kunstimuuseumis. Ta on baltisaksa kultuuri seltsi liige ja tunneb erialast huvi eelkõige Eesti fotoeelse kunsti, aga ka pagulaskunstnike-graafikute vastu.

Loeng algab kell 15.30 ja on avatud kõigile huvilistele.

Tagasi üles