Raeküla koolis pöörati märtsis erilist tähelepanu keelteõppele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Raeküla koolis nimetati märts keeltekuuks ja kuu teine nädal, kui tähistati emakeelepäeva, pühendati eesti keelele.
Klassides korraldati kauneima emakeelse sõna konkurss. Selleks võis iga õpilane valida meelissõna. Neid valiti nii ilusa kõla kui tähenduse põhjal. Iga õpilane sisestas oma sõna Wordcloudsi keskkonda ja nii tekkisid vahvad pilved, kus enimpakutud tõusid esile. Nii said lemmiksõnadeks “kaunis”, “ema”, “isamaa”, “loodus”, “armastus”, “kallis”, “valgus”.
Selleks, et propageerida meie oma lastekirjandust, toimus hoolekogu abiga kohtumine lastekirjanik Markus Saksatammega. Tore oli see, et kolmandikud olid juba lugenud kirjaniku kahte väga lustakat raamatut “Tädi hakkab tuuleloheks” ja “Kass ja kinopilet”. Õnnestus kohtumispäevaks tellida veel vahvaid teoseid nagu “Kus on tuukri koduke?”, “Hiir, kes oskas võõraid keeli” ja “Lepatriinu ja pingviin”, millele kirjanik laste rõõmuks head soovid sisse kirjutas.
Kirjanik luges lastele ette lõbusaid lugusid oma uuest raamatust ja lastele juba tuttavaid lühijutte. Õpilased said esitada Saksatammele küsimusi, tänu millele saime teada, et kirjanikult on ilmunud juba 13 raamatut, ta on isa ja kahe lapse vanaisa. Kohtumine oli soe ja südamlik ning laiendas laste silmaringi.
14. märtsil osalesid algklassiõpilased ülelinnalisel emakeelepäeva loomekonkursil, kus võeti mõõtu nii ilukirja, luuletuse kui ka muistendi ja jutukese kirjutamise võistlusel. Vanemad õppurid kirjutasid e-etteütlust.
Märtsi kolmanda nädala pühendasime võõrkeeltele. Selleks olid õpetajad valmistanud ette vahvaid ettevõtmisi, et õpilased saaksid näidata vene ja inglise keel oskust.
Toimusid keelte koolisisesed olümpiaadid, kirjutati kevadeteemalisi luuletusi võõrkeeles ja korraldati vahva orienteerumismäng, kus võistkondlikult pidi ülesandeid lahendama, seda muidugi vene- või ingliskeelsete juhiste järgi.
Keeltenädala üks eesmärke on tutvustada eri riikide kultuuri ja seda on kõige mõnusam teha rahvustoite valmistades. Õppurite eriliseks lemmikuks kujunes reedene pliinide päev. Üheksandikud ei jõudnud nii ruttu uusi pliine küpsetada kui tarvis, sest kuumad küpsetised läksid nagu soojad saiad.