Tõnu Kann: Astmeline omavalitsus või pseudodemokraatia

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eelmise halduskorralduse ajal oli Paikusel enam kui kümne saadikuga vallavolikogu. Nüüd esindab sama elanikkonda linnavolikogus paar-kolm saadikut.
Eelmise halduskorralduse ajal oli Paikusel enam kui kümne saadikuga vallavolikogu. Nüüd esindab sama elanikkonda linnavolikogus paar-kolm saadikut. Foto: Urmas Luik

Eestis kehtib ühetasandiline omavalitsussüsteem, mis tähendab, et vallad ja linnad on haldusskaala ühel ja samal astmel. Haldusreformi käigus moodustatud osavalla- või kogukonnakogud on selle paadi kõikuma löönud.

Silmapaistev osa on selles Pärnu linnalgi, kus linnavõimu kõrvale moodustati kolm eraldiseisvat osavalda ja nende esindusorganid osavallakogud. Viimastel puudub küll pädevus langetada otsuseid.

Väike kogemus osavallalaadsete haldusorganitega oli Eestil Tallinna linnaosavalitsustega enne haldusreformigi, kuid nüüd leidub neid rohkem ja mitmel pool riigis.

Kuidas uued moodustised on kohandunud, uuris rahandusministeerium ja üllitas sellekohase eksperthinnangu “Aasta pärast haldusreformi”.

Eksperdid leidsid, et osavallakogude moodustamise viisid olid (ja on?) vaieldav teema. Ilmselt seetõttu sai neid kogusid moodustada, kas valimistulemustel põhinevalt või kogukonna huvigruppe ja külade esindusi kaasates.

Tagasi üles