Kalev Vilgats: Kinosaal mittesööjatele

Kinos võiks olla mõni saal mittesööjatele, keda huvitab ennekõike film, aga mitte selle vaatamisel nosimine. Foto: Urmas Luik

Viimastel nädalatel on arvamustoimetus saanud mitu kõnet, kus kurdetakse meie kinokultuuri, õigemini, selle puudumise üle. Võimalik, et kõnede arvukust on tinginud Apollo kinos linastuv “Tõde ja õigus”, mida vaatavad inimesed, kes väga sagedased kinoskäijad ei ole. Kõigi nende, eranditult naiste, peamine etteheide kaasvaatajatele oli häälekas söömine ja jutuajamine, jättes arvestamata, et saalis on teisigi inimesi, kes sooviksid keskenduda filmi jälgimisele.

Paraku ei oska ajaleht siinkohal aidata. Ennekõike Ameerikast tulnud näksimiskomme filmi ajal on tugevalt juurdunud. Üks helistajaid kirjeldas, kuidas tema lähedal nautis keegi isukas sööja “lausa sousti ja kartuleid”. Teisi häiris krõbistamine plaksmaisi ja kommipaberitega. Pahaks pandi filmi ajal keskustelu naabriga.

Käisime kinos filme vaatamas, mitte söömas.
Kalev Vilgats, arvamustoimetaja