Kui lõket sussitav naaber ajab närvi (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Ove Maidla/Postimees

Pärnu Postimehe lugeja kurtis toimetusele, et naaber põletas läinud nädalavahetusel kaks päeva jutti aiast kokku riisutud prahti. Lõke paiknes plekktünni sees ja tuleohtu ilmselt polnud, ent tuul viis suitsu kõrvale kortermaja peale, nii et hoolimata ilusast ilmast ei saanud sealsed elanikud tube tuulutada. Sama naaber sussitavat kevaditi päevade kaupa tuld teha juba aastaid.

Isegi siis, kui ei põleta keelatud kraami, plasti, värvitud puitu, võtab paks lõkketoss keskkonnaameti välisõhu peaspetsialisti Dagmar Undritsi sõnutsi silmad vesiseks, matab hinge ja võib inimesele ohtlik olla. Paksemat tossu tuleb siis, kui lõkkesse on pistetud märjad lehed või oksad. Ent kui põlema panna prügi, eralduvad peaspetsialisti selgituse kohaselt dioksiinid ja raskmetallid ja sisse hingates võivad mürgised saasteained mõju avaldada pikema aja järel, põhjustades näiteks vähktõbe.

Undrits möönis, et põhjust naabri lõkke üle nuriseda on isegi siis, kui too tuleohutusreegleid ei riku. Kevaditi on õhu kvaliteet nagunii tolmu tõttu halvem, aga spetsialist pakkus, et oma mõju võib avaldada lõkete tegeminegi.

Tagasi üles