Galerii: õpilasfirmad pakkusid Pärnus nutikaid tooteid

Õpilasfirmade laat "Pärnumaa Jõulud 2011" Port Arturi kaubanduskeskuses. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Üle 30 õpilasfirma laotas täna letid lahti Pärnus Port Arturi kaubanduskeskuses toimunud õpilasfirmade jõululaadal.

Pärnu maakonnast osalesid laadal Sindi gümnaasiumi ja Pärnjõe põhikooli õpilasfirmad. Pärnu koolidest lõid kaasa Raeküla kooli õpilased, samuti ühisgümnaasiumi ja kunstikooli noored.

Kodumaakonna ja -linna kõrval on esindatud Tallinna, Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Haapsalu, Viljandi ja Võrumaa koolid.

Õpilasfirmade pakutava kauba valikus andis tooni käsitöö. Trendikad meistrid paistsid silma põnevate taaskasutuslahendustega.

Üks omapärasemaid kauplejaid oli Mikitamäe kooli õpilasfirma Valguspaber, mis valmistab Räpina paberivabrikust pärit vanapaberist kausse ja lambikupleid. Selliseid kausse-kupleid mujalt juba ei leia.

Õpilasfirma ühe eestvedaja Mairon Arbma sõnutsi sai ta paberist kausside mõtte emalt. Edasi jäi üle paberribade kausiks voolimine käppa saada ja tootmine võis alata.

Lihtsamete killast see töö noormehe sõnade järgi pole. “Alguses kulus ühe kausi tegemiseks, värvimiseks ja kuivatamiseks neli tundi,” seletas Arbma. Nüüd, kui harjutamisega on tekkinud vilumus, läheb töö oluliselt kiiremini.

Kas põhjuseks oli ostjate arvates liiga soolane hind või midagi muud, aga erilise müügiedu üle Mikitamäe noored käsitöömeistrid rõõmustada ei saanud. “Selle eest on meil kõige originaalsem kaup,” leidis paberkausse ja -lampikupleid valmistava õpilasfirma ninamees.

Hoopis suurem huvi oli Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi õppuri Daniel Rahuvarmi vilepillide leti ees.

Noormehe arvates on ta tabanud hästi nišši, mis käsitöömeistrite pakutava kirjus tootevalikus seni puudud. “Puidust nikerdatud keesid ja käevõrusid väga ei osteta, aga viled lähevad kui soojad saiad,” tõdes Rahuvarm.

Ettevõtliku Haapsalu noormehe sõnade kohaselt on ta oma kodulinnas seadnud sehvtid sisse kohaliku käsitööpoega, kus suvel läks kaubaks paarsada vilepilli kuus.

Edaspidi on relvandushuvilisel Rahuvarmil mõttes katsetada oma õpilasfirmas vibupüsside valmistamisega.

Mõne poe kaudu oma kauba turustamisele mõtles ka naaberletis potikaane hoidjaid müütanud Karry Jallai Põlva ühisgümnaasiumi õpilasfirmast SteamDream.

Poti serva külge paigaldatavatel puust vidinatel, millega saab keetmisel potikaane fikseerida, et keemisel kerkiv aur välja pääseks, on Jallai arvates turgu kõvasti. “Neid ostetakse päris usinalt,” kinnitas ta.

Edaspidi kavatsebki Jallai potikaante hoidjate valmistamisele spetsialiseeruda. Noormehe sõnade kohaselt on tema firma varem valmistanud puust lõikelaudasid ja võinuge, kuid need kippusid letile seisma jääma.

Minev kaup oli laadal valemitega kaetud pastapliiatsid, mida pakkusid Saue gümnaasiumi noormehed. Viksilt ja viisakalt, nagu kaubamajades pensionisambaid müüvad yuppie'd, astusid nad möödujatele ligi ja kiitsid teadusliku disainiga kirjapulki.

“Valikus on keemia, füüsika, geomeetria ja aritmeetika valemitega ning kirjandustundi ja algklassidele mõeldud pliiatsid,” tutvustas Pearu Jakob Ojamäe õpilasfirmast AV Pastakas kooliõpilaste mõeldud kraami.

Ojamäe sõnutsi kulub valemitega kaetud pliiats õppuritele marjaks ära, sest valemid kuluvad paremini pähe, kui nad kogu aeg silme ees on.

Figuurisõpradelegi leidus laadal oma nurgake – Haapsalu gümnaasiumi neiud olid tulnud lagedale figuuri rõhutavate kolmnurksete põlledega. “Põlled on eri suuruses ja mõeldud nii naistele kui meestele,” tutvustas abiturient Kairi Kuusemaa omapärase kujuga põllesid.

Põlleäriga on Kuusemaal ja ta kahel kompanjonil tõsised plaanid. Õpilasfirmade rahvusvahelise koostööprojekti kaudu on neidudel tekkinud võimalus pääseda Austria ja Šveitsi turule, kus õmblustööle ostjaid loodetakse leida.

Õpilasfirmade laada projektijuhi Mari Suurvälja sõnutsi oli tänavusele üritusele iseloomulik õpilaste loodussõbralik suhtumine ettevõtlusesse, sest toodete valmistamisel on üsna palju kasutatud korduvkasutusega materjale.

Kümnendat korda Pärnus toimunud õpilasfirmade laada käive oli ligi 1200 eurot.