Kerge on vinguda ja lahkuda, raskem jääda ja ise ära teha

Vasakult: vestlusringi korraldaja ja muusik Heiko Leesment, Raadio 2 saatejuht Erik Morna, muusikaportaali Rada 7 juht Ivo Kivorg, kultuuriklubi Tempel juhataja Andres Tölp, Pärnu Postimehe kultuuriajakirjanik Laura Vadam ja abilinnapea Rainer Aavik. Foto: Mailiis Ollino

Kui Pärnu ansambel Sibyl Vane võitis 2011. aastal Noortebändi konkursi, ütlesid muusikud nii mõneski intervjuus, et kodukandis pole elu. Aasta hiljem pärjati saate “Eesti otsib superstaari” võitjaks kaaslinlane Rasmus Rändvee, kes tegi sarnase märkuse. Ja nii on tehtud tänini.

Pärnu noortekeskuse kunagine juhataja Toomas Aru ütles mulle hiljuti, et kui ta umbes kümme aastat tagasi siitkandist lahkus, tegutses majas umbes 40 noortebändi. Praegu ei ole kollektiivide arv isegi ligilähedane. Miks? Kas Pärnu ei ole linnana noortele atraktiivne paik või on ansamblite vähesus hoopis millegi muu tagajärg?

Laupäeval vähendas pärnakast muusik ja Sibyl Vane’i bassist Heiko Leesment oma karmavõlga. Ta kutsus kokku arvamusliidrid ja kohalikud kultuuritegelased, arutamaks viimastel aastatel täheldatud vingumist ja Pärnu tegelikku potentsiaali.

Arutlusringis “Kohalik muusika ja Pärnu nägu” osalenud Raadio 2 saatejuht Erik Morna ja muusikaportaali Rada 7 juht Ivo Kivorg rääkisid suvepealinna märkimisväärsest, ent kohati unustatud muusikaajaloost, ja pakkusid lahendusi, mis noored Pärnu tagasi juhataks.

Pärnakad Leesment, abilinnapea Rainer Aavik, kultuuriklubi Tempel juhataja Andres Tölp ja Pärnu Postimehe kultuuriajakirjanik Laura Vadam lükkasid ümber noorte seas kodu kohta leviva negatiivse eelarvamuse ja selgitasid, miks nad kodulinna naasid.

Leesment: Rainer, milline paistab Pärnu muusikaelu kohaliku omavalitsuse silmis?

Aavik: Omavalitsuse seisukohalt pakuvad esinejad platvormi linna turundamiseks ja mitte ainult muusikas. See on oluline, et meie oma inimesed – muusikud, näitlejad, kunstnikud – saavad kõlapinda. Nii on rohkem lootust ja võimalust, et Pärnugi on positiivselt kajastatud. Linna üle on vahepeal vingutud. Tegelikult on see aga suurepärane koht, kus elada. Olen vahepeal Eestist kaugemal käinud ja näinud, et sellist marjamaad, rohelisi põlde ja sinist taevast ei ole kuskil. Igal kohal on oma mured ja rõõmud.