Käuks-piuks, pulmad!

Foto: Karl Adami

Kogu nädalavahetuse hüppas mu koduõue murul sadu rohukonni, keda tõmbas ürgne kutse: kevadised pulmamängud. Enamik neist maandus nii lähedal asuvas tiigis, vaikses jõekäärus, luhal, kuid mõni pidas väärt mõtteks asetada kudu alaneva veetasemega kraavi. Rohukonna mängude ajal läheb lahti nurrumist meenutav konnakontsert ja see on märk sellest, et peagi kuuleb kärnkonnade käuksuvaid-piuksuvaid armuavaldusi.

Harilik kärnkonn peab pulmi veidi hiljem kui rohu- ja rabakonn: enamasti aprilli teises pooles ja ­külma kevade korral mai alguses. Eranditest meenub mulle eelmine aasta, mil nii rohu- kui kärnkonnade pulmad langesid samale nädalale.

Kudemiseelsetel nädalatel teevad harilikud kärnkonnad mitme kilomeetri pikkusi rännakuid, ületades nii kraave kui autoteidki. Paljud jätavad neljarattaliste tõttu oma elu.