Ühe käega naine: Olen täiesti tavalist elu elanud, midagi ei jää tegemata

Aktiivne naine oma vasakule käele armu ei anna - rattasõit, kanuumatk või suusatamine, kõik saab tehtud. Topelt koormus aga eeldab tavalisest võib-olla rohkem massaažis käimist. Foto: Mailiis Ollino

Eleri Lang on 33aastane ärikliendihaldur, kes leivatöö ja muude toimetuste kõrvalt tegeleb aktiivselt spordiga ja teeb käsitööd. See kõik ei ole ehk midagi erilist, kuid Langi puhul muudab üks asjaolu kõik toimingud sutsu erinevaks: kui enamik meist võtab appi kaks kätt, siis temal tuleb hakkama saada ühega.

Langil ei ole aga ühe käe puudumine enda sõnutsi kunagi takistanud midagi saavutada või oma hobidega tegelda. Tal on kõrgharidus rakenduspsühholoogias. Ta sõidab edukalt nii auto (kusjuures manuaalkäigukastiga) kui jalgrattaga, käib matkamas, kanuutamas, ujub ja suusatab. “Kes ütles, et suusatamiseks on kahte keppi vaja? Saab ka ühega, muidugi, koormus sellele ühele käele on suur,” märkis Lang.

Küll leidub meie ümber palju inimesi, kes ei julge seista silmitsi oma puudega ja on ennast igasugusest sotsiaalsest ja tööelust välja arvanud.

Mullu oktoobris läbis Lang töötukassa kogemusnõustaja kursuse mõttega, et ehk õnnestub tal kunagi sääraseid inimesi innustada, toetada. Kogemusnõustamine on samasuguse puude või tervisehäirega inimeste vaheline teadmiste ja kogemuste vahetus ja nõuandmine. Eesmärk on toetada puude või tervisehäirega toimetulekut, tõsta inimese motivatsiooni ja enesekindlust ning valmistada teda ette tööeluks.

Ise ei ole Lang kunagi tundnud, et vajaks säärast motiveerimist või tuge. Ehk leevendab tema olukorda see, et tal puudub kogemus, kuidas on elu kahe käega. Nimelt oli tema üks kätest juba sündides välja arenemata. “Ma ei ole kunagi tajunud, et mul on puue, või millestki puudust tundnud. Olen täiesti tavalist elu elanud,” ütles Lang. “Kindlasti on raskem neil, kes mõne trauma tagajärjel on näiteks käe kaotanud. Mina ei tea, milline on elu kahe käega, mul pole võrdlusvõimalust.”