Vilma Kuusk: Olukorrast Pärnu rannaniitudel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Botaanik Vilma Kuusk eelistab rannaniitude niitmist linnalehmade karjatamisele.
Botaanik Vilma Kuusk eelistab rannaniitude niitmist linnalehmade karjatamisele. Foto: Urmas Luik

Olen juba palju aastaid jälginud Pärnu rannaniidul looduskaitse all taimede seisundit, esitanud aruandeid ja tutvustanud orhideesid nii kodu- kui välismaalastele. Kõik on olnud vaimustuses. Kõige rohkem vist mina ise, kes ma olen näinud imeilusaid täisõies Balti sõrmkäppadega alasid.

Mälupildid algasid ajast, kui nõukogude ajal oli linnades keelatud loomapidamine. Siis niideti rannaniitu, hein viidi linnast välja maaloomadele. Viimaks ei tehtud sedagi. Siis õitsesid orhideed, kuni tulid linnalehmad.

Nende karjatamise algusest peale sai selgeks, et orhideed süüakse ära. Tegin ettepaneku orhideede poolest esinduslikumad kohad koplites omakorda aiaga piirata, neid ainult niita ja niide koristada. Ei peetud vajalikuks. Nüüd leidub õitsvaid orhideid ainult väljaspool karjaaeda ja neidki vähe. Koplites valisin jälgimiseks endised esinduslikumad erineva suurusega levialad. Nüüd pole seal enam midagi imetleda. Kohati on rasked lihaveised koplid mätlikuks või poriseks tallanud ja pilliroogu on endiselt palju.

Tagasi üles