Näitus, mis hõljuvate patjade ja helisevate telgedega võttis põlvist nõrgaks

Kui harjumuspäraselt ripuvad valgetel galeriiseintel maalid või fotod ja mõnel puhul rattadki nagu Pärnu muuseumi väljapanekul “Lapsepõlv Pärnus”, täidetakse näituseruumid teinekord maast laeni ulatuva tekstiiltaiese, hõljuvate patjade ja helisevate kangastelgedega. Käsitöötraditsiooni hoiavad elus nii siitkandi kui muude Euroopa riikide meistrid, kes õpetavad tudengeid või viivad näitused rändama.

Nii on Pärnu muuseumi saalid kevadel tekstiili päralt: näeb ERKI moe-show’l esitletud naisaktikujunditega meestemantleid, foto ja tekstiili kooslust, puhutud klaasi ja mööblikangaid, mis projekti korraldajal ja kujundajal, Eesti tekstiilikunstnike liidu liikmel Kadi Pajupuul põlvist nõrgaks võtsid. Pajupuu ja kolleeg Madis Liplapi kureeritud rahvusvahelised näitused “Valgus ja vari” ja “Kaadrid” püüavad kunsti kõrval tõmmata tähelepanu teiselegi elemendile.

“Võib-olla ei olegi seekord peategelane autor, vaid töövahendid, millega saab väljendada niivõrd erinevaid kunstilisi taotlusi,” leidis Pajupuu, kelle arvates ei peaks vahendite ülistamist häbenema.