Fotograaf Marjaana Vaher: ­­­Vau! Mul on nii äge tütar!

Fotograaf Marjaana Vaher ja tütar Elis Vaher võitsid mullu Eesti Rahva Muuseumi osaluskonkursi, saades võimaluse avada galeriis oma näitus. Duo avas märtsis koolivormidest jutustava väljapaneku “Vormitud lugu 12”. Foto: Lilli Tölp

Mida ema oma lapsele soovib? Ikka seda, et ta oleks õnnelik. Ja õnn? See on rahulolu ja elujõud: miski, mis lapse hommikul voodist välja ajab, sära silmis hoiab ja ta olemisele mõtte annab.

Fotograaf Marjaana Vaher kiikab oma Rüütli tänava stuudio valge diivani paremal käel istuva 14aastase tütre, kunstihingega Elis Vaheri poole. Ta pilgus on emaõnn. “Nägin vahel, kuidas tal oli joonistades nii hea olla. Temast kiirgas sisemist rahulolu ja rõõmu. Seda on emana...,” katkestas ta hetkeks ja kogus end. “Emana pole midagi paremat, kui näha, et laps on leidnud oma loomingulise väljundi.”

Alles eelmisel kuul avas ema-tütre duo Eesti Rahva Muuseumis (ERM) koolivormidest jutustava näituse “Vormitud lugu 12”, mille idee torkas pähe, mil Marjaana oli tavapärasel jooksuringil. Ta mäletab siiani, mis kilomeetril mõte jooksma hakkas. Nii lippas ta koju, läks oma töönurga ideedetahvlini ja kirjutas kõik üles. Sest kümne või 15 minuti pärast oleks see kõik juba tal meelest läinud.