Martin Karro: Euroopa Liit aitab unistusi ellu viia

Euroopa Komisjon pole võtnud Eestilt iseotsustamise õigust, küll on kuulumine Euroopa Liitu aidanud elu edendada. Foto: Yves Herman

Euroopa Liiduga liitumisest on möödas 15 aastat. Kogu teekond, arvestades Eesti ametliku liitumistaotluse esitamisest aastani 2004, kui Eesti võeti vastu ELi, võttis kümmekond aastat. Nüüd on meil juba täpsemini võimalik hinnata, kas Eesti inimesed on liitu kuulumisega rahul ja mida 15 aastat meile on tähendanud. 14. septembril 2003 toimus rahvahääletus Euroopa Liiduga liitumise küsimuses. Liitumist toetas toona 66,83 protsenti elanikke. Viimaste Eurobaromeetri uuringute järgi on Eestis toetus veel suurem, ulatudes 74 protsendini.

ELiga liitumine andis meile võimaluse osa saada toetustest. 15 aastaga on Eestile välja makstud ligikaudu kuus miljardit eurot. ELi struktuurivahendite üks eesmärke on vähendada majanduslikke arenguerinevusi nii liikmesriikide kui nende endi eri regioonide vahel. Kui suuremad tõmbekeskused saavad ise investeeringutega hakkama, siis maapiirkondadesse, kuhu ettevõtetel on palju riskantsem investeerida, on lisatoetust kindlasti vaja, et neis paigus jaguks inimestel tööd ja tegevust ning inimesed saaksid unistused kodukohas ellu viia. Kuigi linnastumine on ülemaailmne protsess, saame üht-teist ära teha, et meie maakohtades oleks elu, ettevõtlikke inimesi ning nende loodud ja pakutavaid tooteid-teenuseid, lasteaedu ja koole, kultuuriüritusi ja taastatud kultuuripärandit. Rõõmu oma kodukohast.