Pärnu linn naiste randa kinni panna ei kavatse

Raido Keskküla
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naiste plaaž Pärnu rannas.
Naiste plaaž Pärnu rannas. Foto: Urmas Luik

Reedel saatis Pärnu linnavalitsus õiguskantslerile vastuse soovitusele õiguspärase ja hea halduse tava järgimiseks naiste rannas. Linn ei soovi täielikult lõpetada naiste plaaži eksisteerimist ning võtab tarvitusele meetmed, millega informeerib avalikkust naiste plaaži õiguslikust tähendusest ning juhib inimeste tähelepanu sellele, et naiste plaaži läbimine ja kasutamine ei ole meessoost isikutele keelatud.

Linnavalitsus ei soovi täielikult lõpetada naiste plaaži eksisteerimist ning on endiselt seisukohal, et naiste rand, olles ajalooliselt välja kujunenud piirkond kesklinna rannas, annab Pärnu linna rannaalale oma eripära ning on seetõttu väärt säilitamist, vahendas Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas-Ollo.

Samas on linnavalitsus valmis võtma tarvitusele meetmeid informeerimaks avalikkust naiste plaaži õiguslikust tähendusest ning juhtima inimeste tähelepanu sellele, et naiste plaaži läbimine ja kasutamine ei ole meessoost isikutele keelatud.

Linnavalitsus nõustub õiguskantsleri märkusega, et Pärnu rannas paiknev naiste plaaž ei ole kooskõlas põhiseadusest tuleneva soolise diskrimineerimise keelu põhimõtte, liikumisvabaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seadusega.

Samas ei saa vaadata kõrvale asjaolust, et naiste plaaži ja selle kasutamise korra on aegade jooksul kujundanud Pärnu linna elanikud. Seejuures ei piirdu see traditsioon ainult Pärnu linna elanikega, vaid naiste plaaži ja selle eripära hinnatakse kõrgelt ka Pärnut külastavate turistide seas.

Nimetatud traditsiooni kujundamise kaasa aitava jõuna ei saa eitada naiste plaaži äärealadele paigaldatud kolmekeelseid silte, mis tähistavad kesklinna ranna osaks oleva rannaala ajalooliselt väljakujunenud nime.

Pärnu linn on käsitlenud silte mitte regulatiivsetena, mis keelaks meessoost isikutel rannas viibimise, vaid informatiivsetena, mis tähistavad rannaosa, kus tava kohaselt on rannaala kasutajateks naised. Ajalooliselt on välja kujunenud, et naiste plaažil esineb valdavalt alasti päevitamist.

Naiste plaaži säilitamise motiiviks iseenesest ei ole kunagi olnud tungiv vajadus kaitsta naiste privaatsust. Pigem on linn soovinud naiste plaaži säilitamisega kaitsta rannaalal kehtinud traditsioone ja eripära.

Arvestades antud piirkonna ja selle erinäolise kasutuse kujunemist üldtunnustatud tavaks ja osaks Pärnu rannakultuurist, võiks meessoost isikute viibimist naiste plaaži alal teatud olukorras käsitleda avaliku korra rikkumisena, kui seda tehakse lugupidamatusest alal väljakujunenud tava suhtes.

Samas on selge, et kuna tegemist on avaliku kohaga, ei saa naiste plaaži kasutajad eeldada täieliku privaatsuse tagamist ning õiguskantsleri seisukohast lähtuvalt ei saa piirata ka üldist liikumisvabadust. Praktikas ei ole ühtegi meessoost isikut nimetatud rannaalal viibimise eest avaliku korra rikkumise eest vastutusele võetud. Seega on siiani naiste plaaži kasutamine toimunud nii-öelda ühiskondliku kokkuleppe alusel, mida kõik osapooled on üldplaanis aktsepteerinud.

Linna seisukoht on, et naiste plaaž on avalik koht ja sellel viibimine ei ole õiguslikult keelatud ka meessoost isikutele. Naiste plaaži äärealadele paigaldatud kolmekeelsed sildid on informatiivsed ja tähistavad kesklinna rannas ühe rannaosa ajalooliselt välja kujunenud nime. Seega ei oma nimetatud sildid mingisugust regulatiivset tähendust ning ei anna kellelegi ainuõigust rannaala kasutamiseks ning vastupidi, ka ei keela kellelgi nimetatud rannaala kasutada

Meestele eraldi rannaala eraldamist Pärnu linn vajalikuks ei pea, kuna tegelikkuses olulist nõudlust selle vastu ei ole ning sellisel kujul rannaosa eraldamisega vähendataks niigi kitsaks jäänud avalikku rannaosa. Arvestades Pärnu rannaala pikkust, on linn veendunud, et iga inimene leiab endale soovi korral koha privaatseks olemiseks, et kasutada talle põhiseadusega tagatud õigust vabale eneseteostusele.

Läbiviidud menetluse tulemusena leidis õiguskantsler, et Pärnu rannas paiknev naiste plaaž ei ole kooskõlas põhiseaduse § 12 lg 1 teisest lausest tuleneva soolise diskrimineerimise keelu põhimõtte, põhiseaduse §‑st 34 tuleneva liikumisvabaduse ning soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 5 lg 2 punktiga 41.

Õiguskantsler on seisukohal, et selle rannaala tähistamine naiste plaažina ilma lisaselgitusteta loob eksliku mulje, et meeste sisenemine ja viibimine seal on üldse keelatud ning selle rannaosa eesmärgipärase kasutamise piiramine meestele ei ole liikumisvabaduse mõõdukas riive.

Asjaõigusseaduse järgi on igaühel õigus liikuda ja viibida kallasrajal. Õiguskantsler on seiskohal, et sellest tulenevalt ei ole võimalik tagada naiste plaažil ranna kasutamiseks täielikku privaatsust. Ta soovitas lõpetada Pärnu ranna naiste plaaži ala kasutamisel sooline eristamine senisel kujul. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles