Kihnu elutöö­­ preemia ­laureaat, põline kalur ­Tõnni Kusti

“Ma olen teinud 19 purjelaeva,” näitab kihnlastele Tõnni Kusti ehk passi järgi August ­Köster oma kätetööd. Foto: Urmas Luik

Lemsi küla mees Tõnni Kusti tuli kihnlastelegi üllatusena mõne aasta eest justkui varjust välja, kui ta Noodi Maie ärgitusel ­pani muuseumis üles oma meremaalid ja purjelaevade maketid ja näitas mutihargi peal, kuidas mutti ehk kalavõrku õigesti parandada.

Eesti Vabariigi aastapäeval surusid Kihnu vallavanem Ingvar Saare ja volikogu esimees Paal Põlluste rahvamajas August Köstri kätt ja andsid talle “austusavaldusena Kihnu vallale osutatud mitmekülgsete väljapaistvate teenete eest” üle elutöö preemia.

“Mina ise ei arva midagi,” rehmab Tõnni peremees käega, aga silmad kõnelevad vastupidist. Ikkagi ju kodusaare rahva tunnustus, kellele August Köster on kihnlastele omaselt talukoha järgi Tõnni Kusti.

Angerjat põlvini

Liivi lahe suurimal saarel meretuulte vallas sündinud, kasvanud, koolis käinud ja 15aastaselt kalurina alustanud hallipäise mehe turjal on üle kaheksa aastakümne, aga ta on sirge nagu mastimänd. Viimati käis Kusti mere­andi nõutamas aastat viis tagasi. Hommikupimedas hakkas püügipäevikut täitma, aga kuupäev ei tulnud meelde ja siis kargasid ­kalakaitseinspektorid talle turja. Lubasid kõva trahvi teha, kui Kusti neile veel ette juhtub. See võttiski talt leivakõrvase püügiisu. Ametimehed ei küsinud ­August Köstri käest, kuidas tema noorusajal oli Lemsi all nii palju angerjat, et poisike võis põlvini mereusside sees olla. Kuhu angerjad merest kadunud on, Tõnni Kusti seletada ei oska.