Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/11/11/7301827t1h9795.jpg)
/nginx/o/2019/04/22/11969019t1h7e6c.jpg)
Soojade kevadilmade saabudes on puugid asunud aktiivselt tegutsema. “Pärast talveunest ärkamist on puuk näljane ja vajab kiiremas korras vereimemist, seega otsivad nad saaki, olgu selleks inimene või loom,” märkis terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko.
Need kiiresti paljunevad vereimejad levitavad oma sülje ja eritistega kahte nakkushaigust: puukborrelioosi ja -entsefaliiti. Entsefaliidi vastu saab end kaitsta pookides, borrelioosivaktsiini aga ei leidu.
Üha sagedamini kohtame puuke peale tiheda padriku koduhoovis või linnapargis. Eriti valvsad peavad olema lemmikute omanikud, näiteks kassi verest täis söönud puuk kipub ennast tuppa poetama ja sinna munema. Sellisel juhul varitseb kogu vastsete vägi inimest kodus.