Puugid on talveunest ärganud

Pärnumaa kuulub puukborrelioosi nakatumisega Eesti keskmisest kõrgema haigestumisega piirkondade hulka. Pildil täissöönud puuk. Foto: Elmo Riig / Sakala

Soojade kevadilmade saabudes on puugid asunud aktiivselt tegutsema. “Pärast talveunest ärkamist on puuk näljane ja vajab kiiremas korras vere­imemist, seega otsivad nad saaki, ­olgu selleks inimene või loom,” märkis terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko.

Need kiiresti paljunevad vereimejad levitavad oma sülje ja eritistega kahte nakkus­haigust: puukborrelioosi ja -entsefaliiti. Entsefaliidi vastu saab end kaitsta pookides, borrelioosi­vaktsiini aga ei leidu.

Üha sagedamini kohtame puuke peale tiheda padriku koduhoovis või linnapargis. Eriti valvsad peavad olema lemmikute omanikud, näiteks ­kassi verest täis söönud puuk kipub ennast tuppa poetama ja sinna munema. Sellisel juhul varitseb kogu vastsete vägi inimest kodus.

Haigused, mida puugid levitavad, saavad nad loomadelt, kelle verest nad toituvad ja see kandub edasi järglastele. Seega valitseb oht, et tõbe kannavad nooredki puugid, kes ei ole veel hammast verele saanud.