Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/10/24/5998857t1hbe45.jpg)
/nginx/o/2019/04/23/11970914t1h8508.jpg)
Märtsi alguses toimunud riigikogu valimised riputasid kuldmedali Reformierakonna ja Kaja Kallase kaela, kuid üle poolteise kuu hiljem on selge, et valimiste võit jäi realiseerimata. Eesti valimissüsteem ei anna ühelegi erakonnale võimalust oma programmi ainuisikuliselt ellu viia, koostöö nõuab kompromisse ja suur võit tegi Reformierakonna liiga enesekeskseks.
Küllap ununes võidujoovastuses reformierakondlastel, et valimisjärgsel hommikul liitlasi nii ei leia, kui üks on ülemus ja teised peavad tänulikud olema laua taha kutsumise eest. Loomulikult on Reformierakond minevikus olnud mitme valitsuskoalitsiooni moodustamise arhitekt ja tal on vajalikke kogemusi keeruliste läbirääkimiste pidamiseks, kuid paraku meenutas seekord olukord pigem kahe aasta tagust seisu Pärnus.