Läinud nädala viimasel päeval otsisin jooksuketsid välja ja läksin Rannametsa düünide vahele tänavust jooksuhooaega avama. Kuigi saabumine jäi viimastele minutitele, hakkasid Kahe Silla klubi hooaja avaüritusel ehk luitejooksul kohe silma inimeste (ja koerte!) hordid.
Rekordilise rahvaspordiürituse peakorraldaja: Läbi aegade parim luitejooks
Parkla oli autodest pungil, WC-järjekord pikk ja stardikoridorigi tuli kaks minutit enne rajale saatvat püssipauku pisut laiemaks teha. Mõõduvõtu favoriidid oli juba üle minuti kruusasel pinnasel jalgadele valu andnud, kui minu netoaeg jooksma hakkas ja stardiväravast välja pääsesin.
Otsustasin 8,3kilomeetrisel tugevate tõusu- ja langusmeetriga distantsil võtta rahuliku tempo. Läksin läbima, mitte võistlema. Tagasihoidlikust jooksukiirusest sain aimu neljandal kilomeetril, kui nägin, et teisena finišeerunud Timmo Jeret tuiskas taamal mäest üles viimasele kilomeetrile. Võidumees Karl Mäe oli selleks ajaks ammu läinud. Viimased kaks kilomeetrit pakkusid äkiliste tõusude ja langustega kehale mõnusa naudingu. Lausa nii mõnusa, et päev hiljem andsid reielihased endast igal sammul märku.