Täname oponenti sisuka väitluse eest, vaatamata sellele me esitatud seisukohtadega ei nõustu.
Oponendid: probleemid on omavalitsuste haldussuutlikkuses ja kommunikatsioonis
Enamik inimesi, kes on end ühte omavalitusse registreerinud, ka elab ja töötab seal ning tarbib samas omavalitsusüksuses pakutavaid teenuseid. Seega on oletatav probleem inimestega, kelle sissekirjutus on ühes kohas, kuid tarbivad teenuseid pigem mujal. Oponent mainis ristküsitluses kolme omavalitsusüksust, kus on tema arvates probleem eelarve planeerimisega. Seega tundub probleemi mastaap väike, arvestades, kui palju meil on omavalitsusi.
Kui üldse on probleeme, siis need seisnevad omavalitsuste haldussuutlikkuses ja omavahelises kommunikatsioonis. Lahendus probleemile on juba praktikas ja õigusruumis olemas. Nagu oponent ise välja tõi, on võimalik süsteem, kus üks omavalitsus esitab oma piirkonnas tarbitud teenuse eest arve omavalitsusele, kuhu inimene on ametlikult registreeritud. See on suurepärane näide, kuidas inimesed ei tarbi teenust, mille eest nad ei ole maksnud. Lisaks tõi oponent ristküsitluses välja, et on olemas uuringud, mis võimaldavad saada ülevaadet inimeste arvust, kes tegelikult teenuseid tarbivad. See peaks lahendama ka oponendi enda välja toodud probleemi eelarve koostamise ja teenuste planeerimise osas.
Väidame, et omavalitsuste mugavam asjaajamine ei tohi üle kaaluda inimeste õigust vabale liikumisele. Eriti kuna eksisteerib nii palju olukordi, kus ei saa inimeselt oodata, et ta määraks tegeliku elukoha. Tegeliku elukoha määramisega ei oleks justkui inimesel õigus tarbida avalikke teenuseid teistes omavalitsustes, kuigi tema elukorraldus seda nõuaks. Tegeliku elukoha registreerimise nõudega sekkume inimese vabadusse valida elukohta lihtsalt selleks, et omavalitsusüksustel oleks mugavam planeerida eelarvet. See sekkumine on põhjendamatu seda enam, et on muid võimalusi elanikkonnast ülevaate saamiseks, nagu näiteks eelpool mainitud rahvaloendus.