:format(webp)/nginx/o/2014/02/14/2820984t1h0fbb.jpg)
/nginx/o/2011/12/05/864130t1h49df.jpg)
Kõigepealt tänan oponente hea väitluse eest!
Kosenkranius: praegune süsteem toimib
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Me peame aru andma, et meie riigis kehtib süsteem, kus riigi maksutuludest jagatakse igale omavalitsusele maksutulu tema haldusterritooriumil elavate kodanike arvu järgi. Kodanike arv selgitatakse välja iga aasta 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmete alusel.
Seetõttu on äärmiselt oluline, et rahvastikuregistris oleks iga kodaniku õige elukoht – selles omavalitsuses, kus ta tegelikult elab ja tarbib avalikke teenuseid. Ainult sellisel juhul on võimalik, et kodanike maksutulu laekub KOVi, kus ta tegelikult elab, ja seeläbi saab seesama KOV planeerida vajalikke kulutusi ja pakkuda paremini avalikke teenuseid! Selline lähenemine on õiglane KOVi toimimise printsiibist: iga omavalitsus katab just oma elanike teenused.
Ma ei väida, et nimetatud süsteem on parim riigi maksutulude jaotuse süsteem, kuid praegu toimib see nii ja seetõttu on kodanikule parim variant, et tema maksutulud laekuksid sinna, kus on tema tegelik elukoht.
Ma ei nõustu väitega, nagu jagaks riik maksuraha proportsionaalselt kõigile KOVidele võrdselt, vastupidi - selle jaotuse aluseks on ikka iga-aastane rahvastikuregistri seis. Omavalitsus saab paindlikumalt planeerida oma haldusterritooriumil tegevust ehk olla haldussuutlikum, võttes aluseks tõesed rahvastikuregistri andmed, sest rahvaloendused toimuvad ligikaudu iga 10 aasta tagant ja loomulik iive on vaid üks rahvastikuandmete muutuste komponent.
Tänases õigusregulatsioonis ei piira rahvastikuregistris õige elukoha registreerimine mitte kuidagi inimese põhiõigust liikumisvabadusele. Inimene saab liikuda vabalt ja muuta oma elukohta igal ajal, tema moraalne kohus on vaid oma tegelikus elukohas registreerida ja seeläbi kindlustada, et tema makstud maksud lähevad tema elukohajärgsesse omavalitsusse. Seeläbi saab paremaks muuta kõike seda, mida kodanikud omavalitsustelt kannatamatult ootavad: lasteaiakohtade piisav arv, teede-tänavate seisukord, haridussüsteem, ühistransport, kultuurielu ja –asutused jne.