Teater R.A.A.A.M. poeb Pärnus sügavale hinge, aga nalja saab ka

Peaosades mängivad Kristo Viiding ja Mari-Liis Lill. Foto: Mats Õun

Kurbnaljakas lugu, kui inimene üritab oma õnne edasi lükata. Ta mõtleb välja asju, mis ei lase tal olla koos nendega, keda armastab. Meid ümbritsevad sõda, religioon, poliitika, massi arvamus, seisuslikud erinevused, mood ja virtuaalne tegelikkus. Ja inimkonnal on selle kõige keskel harjumus üle mõelda, mille tulemusel inimesed üksteisest üha rohkem eemalduvad.

Teatri R.A.A.A.M. kaks suve tagasi esietendunud lavastus “Praegu pole aeg armastamiseks” on killuke sellisest maailmast. Tükk on sümbioos vastanditest: Eesti näitlejad versus Udmurdimaa lavastaja, sõda versus rahu, armastus versus armukadedus, usk versus usu üle irvitamine.

Lustlik, see-eest sügavale hinge pugev tükk põhineb Brasiilia dramaturgi Guilherme Figueiredo näidendil “Maja, kus magas jumal”, mis udmurdi lavastaja Damir Salimsjanovi nägemuses on lustlik ja julge. Kuigi lavastus on küllaltki tekstikeskne, pälvis see Venemaal Jaroslavlis kogukonna heakskiidu.