Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/25/11976543t1h4e6c.jpg)
Hea võitluskaaslane võidukas kestussõjas Sindi paisu üle ja kõrge riikliku autasuga pärjatud Hans Soll püstitas jaanuarikuises artiklis küsimuse Pärnu jõe tuleviku kohta. Ehk: kuidas kaitsta ja edendada Pärnu jõe kasvavat kalapopulatsiooni? Elava legendi staatusse tõusnud mehe mure on mõistetav: suur töö jõe avamisel saab peagi tehtud, suurim kitsaskoht elurikkuse kasvule on juba kõrvaldatud, ent mis saab edasi? Kas suudame jõele taastumisel toeks olla või varitseb oht lühinägeliku kisklemisega ees terendava kondi pärast piimajõed allavett saata?
Oht on, muide, reaalne ja tuleneb meie individualistliku ajastu inimloomusest, mis tekki ikka enese peale tahab kahmata. Kuid just koostöö on see, milleni peame jõudma, kui soovime mis tahes valdkonnas kestvalt edeneda. Teine märksõna on vastutuse võtmine.