Kohtunik: väitlejad suutsid demagoogiast hoiduda

Debati kohtunik Lauri Kriisa Eesti väitlusseltsist. Foto: Sille Annuk / Postimees

Tänast on-line-väitlust hinnanud kohtuniku Lauri Kriisa sõnutsi olid mõlemad pooled hästi informeeritud ning tegid pidevat tööd üksteise argumentide ümber lükkamisega.

Pärnu abilinnapea Romek Kosenkraniuse avakõnes tulid selgelt välja tema põhiseisukohad, millele ta jäi truuks kuni väitluse lõpuni. Kohe alguses tõstatati selgelt praeguse olukorra probleem, mis on iga suure muudatuse vajalik eeldus. Samas oleksin juba alguses eeldanud ka selgitust probleemi ulatusest. Näited raskustes omavalitsustest ning reaalsusele mittevastavate andmete osakaalust rahvastikuregistris oleks veelgi lisanud veenvust ning toonud rohkem selgust praeguse olukorra kohta.

Oma väidete tõestamine seaduse abil ning selle tõestuse lugejatele kergelt kättesaadavaks muutmine avakõne teises pooles oli kindlasti õige otsus. See tuli kasuks nii Romek Kosenkraniuse seisukohtade usutavusele kui ka väitlusele tervikuna.

Ristküsitluses suutis Pärnu abilinnapea keskenduda oponentide tähtsamatele väidetele, seades muuhulgas küsitavuse alla liikumisvabaduse piiratuse plaani elluviimisel. Oponentide küsimustele suudeti anda konkreetseid vastuseid ning hoiduda demagoogiavõtetest.

Nagu eelnevalt mainitud, peegeldas Romek Kosenkraniuse lõppsõna juba algselt tõstatatud seisukohti. Samas ei keskendutud vaid enda toodule, vaid tegeldi ka oponentide toodud põhiliste argumentide ümber lükkamisega.

Eesti väitlusseltsi esindajad alustasid oma sõnavõttu Pärnu abilinnapea põhiliste seiskohtade väljatoomisega, luues nii raami edasise väitluse selgeks ning struktureeritud arenguks. Jaatuse toodud seisukohti rünnati mitme nurga alt. Nii pandi küsitavuse alla nii probleemi ulatus kui rahvastikuregistri parandamine ainsa ning parima lahendusena. Samuti toodi välja võimalik kahju inimestele liikumisvabaduse piiramise näol. Seda, kuidas täpselt rahvastikuregistri muutmine nende toodud probleemini viib, oleks aga võinud selgitada juba avakõnes. Samas toodi pädevaid selgitusi nii ristküsitluses kui oma lõppsõnas, viies ka selle seisukoha lõpuni välja.

Konkreetses ning sisukas lõppsõnas seati uuesti kahtluse alla nii probleemi tekkimise põhjused, rahvastikuregistri muutmise vajaduse kui plaanist tulenev võimalik kahju liikumisvabaduse piiramise näol.

Kokkuvõttes oli tegemist hea väitlusega, kus mõlemad pooled tegelesid pidevalt üksteise toodud sisuga. Õigesti nähti ära üksteise tugevamad seisukohad ja loogikavead ning tegeldi just nendega, mitte ei aetud nii-öelda „oma rida“. Oma sisu toomisel jäädi ratsionaalseks ning välditi efektiivselt demagoogiat. Tänan veel kord mõlemat poolt ning soovitan neil, kes seda veel teinud ei ole, väitlus kindlasti läbi lugeda!