Haiglate liidu juht, Pärnu haigla peaarst ja Reformierakonna liige Urmas Sule tõdes eilses Postimehes, et haiglate liit kavatseb aasta lõpuks kokku saada realistliku pildi nii arstide väljarände kui arstide puuduse kohta. Siiski olevat päevakorral küsimus, mida peale hakata.
Arstide puudus, pikad ravijärjekorrad – kõik need kitsaskohad pole tekkinud eile-täna ega tohiks haiglate liidule teadmata olla.
Miks võtab lahenduste otsimine nii kaua aega, kui meditsiinitöötajate lahkumine Eestist hakkab ohustama inimeste ravi Eestis üldiselt?
Arstide liidu 3. detsembri üldkogu tõdes, et tervishoiutöötajate palgatõusuks ei ole seisvatest (haigekassa) reservidest kavandatud ühtegi senti. Arstide ja tervishoiutöötajate liit soovivad kollektiivlepinguga kehtestada selged reeglid töökoormuse arvestamise ja ületunnitöö hüvitamise kohta ning tõsta arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäära.
Haiglate liit (sama dr Sule) ja sotsiaalminister (Sule parteiseltsimees Hanno Pevkur) on arstide liidu hinnangul läbirääkimistest sisuliselt keeldunud. Üle poole aasta jooksul ei ole tervishoiutöötajate nõudmistele vastatud. Suuremat abi pole olnud pöördumisest riikliku lepitaja kohusetäitja poole.
Arstide ja õdede välismaale lahkumise suurenedes pole võimalik siiajääjate koormust lõpmatult tõsta. Arstide liidu arvates on vaja kiiresti sõlmida arstide ja õdede koormuse vähendamise ja palgatõusu suhtes pikaajaline kokkulepe, mis looks kindlustunde.
Reformierakonna vastutustundetu tervishoiupoliitika ähvardab Eestit raskete tagajärgedega. Kui haiglate liit lõpuks küsib, kes tegi, saab olla vaid üks vastus: “Ise tegi(me)!”