Juhtkiri: Euro saatus

Pärnu Postimees. Foto: PP

Täna peab selguma, mis 17 riiki ühendavast euroalast, ühisrahast ja 27 riigist koosnevast Euroopa Liidust lähiajal saab. Pole võimatu, et tippkohtumine Brüsselis venib hilistesse öötundidesse, sest nii Prantsusmaa kui Saksamaa juhid on lubanud, et ei lahku kohtumiselt enne, kui kokkulepe on lukku löödud.

Üleeile esitasid Pariis ja Berliin ettepanekute kogumi ELi aluslepingu muutmise kohta. Üks nõudmisi olevat riikide soostumine senisest suurema kontrolliga oma eelarve üle. Siiani oli eelarvepoliitika iga liikmesriigi enda asi.

Kui mõni riik otsustab muudatustele vastu olla, jätkuvad kõnelused euroala 17 liikmega. Sel juhul näeksime kahekiiruselise Euroopa sündi.

Ühed tahaksid võlakriisi kiiresti lahendada ja on valmis karmideks otsusteks, et edasi liikuda. Teised eelistaksid pigem molutada ja proovida pehmemaid abinõusid, mis juba on ilmekalt tõestanud suutmatust olukorda lahendada.

Kuigi paljusid riike puudutavate muudatuste üle pole Eestis toimunud vähimatki arutelu, peaksid Brüsselis lauale pandavad ettepanekud meile sobima, sest Eesti on niigi teostanud sellist eelarvepoliitikat, mida praegu tahetakse laiendada kõigile liikmesriikidele.

Kindlasti ei tohi me toetada eurovõlakirjade ideed, mis seisneks selles, et teatud maade võlakoorma kandmises osaleksid teisedki riigid. Igaüks peab oma võlgadega ise toime tulema!

Õnneks paistab praegu nii, et tänu Prantsus- ja eriti Saksamaa vastuseisule eurovõlakirjade suhtes see teema väga laia kõlapinda ei saavuta.

Põhimõtteliselt on ELis aru saadud, et raha loopimisest võlatulle pole tolku, vaja on kokkuhoidu ja karmi eelarvepoliitikat. Hüvasti, Kreeka ametnike jõulupreemia!