Aino Lepp: ETVs mälestati NKVD ohvitseri Uno Lahte

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kodu-uurija ja vabadusvõitleja Aino Lepp.

FOTO: OVE MAIDLA/PM/EMF

Suure üllatuse valmistas vana-aastaõhtul vaatajaile “Aktuaalne kaamera”. Surma läbi lahkunud, armastatud ja austatud kultuuritegelaste hulgas mälestati NKVD teenekat ohvitseri Uno Lahte. See oli näkkusülitamine neile, kes võitlesid või andsid oma elu isamaa vabaduse eest, ja kogu eesti rahvale.

Uno Laht oli üks neist, kes juhtis operatiivgruppe metsavendadele korraldatud haarangutel ja paljude tõsieestlaste arreteerimisel ning tribunali kätte toimetamisel.



Järgnevalt üks episood NKVD ohvitseri Uno Lahe kuulsusrikkalt tööpõllult.



Kui Nõukogude Liit 1944. aastal taas okupeeris Eesti, olid teiste hulgas sunnitud end varjama Eesti Vabariigi kaadriohvitser, Vabadusristi kavaler Friedrich Kurg (sünd 10. jaanuaril 1898) ja tema pere. Nende peidupaik asus Valgamaal Sangaste vallas Tammiku talus, major Kure õe Erna Leiste kodus.



31. juulil 1945 tuli NKVD operatiivgrupp Uno Lahe juhtimisel peidusolijaid püüdma. Major Kurg ja tema kaks tütart põgenesid. Majja jäid Kure abikaasa ja Tammiku talu perenaine. Neil õnnestus märkamatult kaduda, sest kogu grupp sööstis põgenikke tabama. Metsa poole jooksjate pihta avati tuli. Oli see surmatoov tinatükike tulistatud välja mõrtsukabande pealiku Uno Lahe relvast või saatis selle majori pihta keegi tema alluvatest, ei ole täpselt teada. Et end mitte haarajate kätte anda, lasi haavatud major end maha.



Kure noorem tütar Juta ruttas sureva isa juurde. Uno Laht jättis ühe sõduri meelemärkuseta Kurge ja tema tütart valvama ning jooksis operatiivgrupiga metsa põgenenud majori vanemat tütart Viiat püüdma. Tookord Uno Lahel ja teistel timukatel Viia Kurge tabada ei õnnestunud, NKVD sõdurid lasid ta maha 25. septembril 1945 Kuigatsis Saviaugu talus.



Sõdur, kes surevat majorit ja tema kinnipüütud tütart valvas, tulistas isa juures istunud 15aastast Jutat. Kuul oli sihitud ilmselt pähe, kuid õnneks riivas see vaid tütarlapse vasakut põske ja nina. Kindluse mõttes saatis soldat letargias viibiva majori pihtagi kaks lasku.



Tühikäsi metsast tagasi pöördunud Uno Laht ja sõdurid tulid surnud major Kure ja tema haavatud tütre juurde. Majori surnukeha viidi Tallinna Pagari tänava meestele mõnitamiseks, Juta Kurge aga karistas tribunal viie aastaga vangilaagris selle eest, et ta oli vabadusvõitleja major Kure tütar.



Tammiku talu perenaine Erna Leiste arreteeriti 20. novembril 1945 Võrumaal Väimela külas. Teda kuulas Sangaste lossis üle Uno Laht. Ülekuulatavat peksti peaga vastu lossi keldri seina, kuni ta kokku varises. Leistele mõistis tribunal 8+3.



14. detsembril 1945 arreteerisid julgeoleku sõdurid Olaf Tammarki. Tammark oli major Friedrich Kure adjutant. Haarangut juhtis Uno Laht. Arreteeritut peksti halastamatult. Tammarki karistati kümneaastase vabaduskaotusega.



Uno Laht täitis kuulekalt kuritegeliku okupatsioonivõimu käske. Ta võttis paljudelt inimestelt vabaduse põhjusel, et nad olid võidelnud või jätkasid võitlust isamaa vabaduse eest, uskudes vaba Eesti taassünnisse.



Mis ajendas “Aktuaalse kaamera” toimetajaid mälestama vana-aastaõhtul seda häbi- ja põlgusväärset inimest Uno Lahte?

    Tagasi üles