:format(webp)/nginx/o/2017/01/23/6273119t1h2517.jpg)
/nginx/o/2009/01/08/114505t1hb9d4.jpg)
Kodulaenuvõtjate arv on Eestis kasvanud 150 000ni ja kokku on laenatud üle 97 miljardi krooni, mis on niisama suur summa kui riigi aastane eelarve.
Indrek Saar: Töökaotus ei pea viima kodu kaotamiseni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selge see, et võlg on võõra oma ja iga laenaja peab oma laenu ise tagasi maksma kas siis kümne või kolmekümne aasta jooksul – nii nagu laenuleping ette näeb. Kui ei jaksa maksta, peab kodu maha müüma.
Oma kodust ilma jäämine on valusaim valik. Praeguste kinnisvarahindade juures ei pruugi see tähendada, et pangalaen saab tasutud, rääkimata sellest, et jääks üle vaheraha, mille eest odavam elukoht soetada.
Mõnda peret ehk aitavad varutud säästud, mõnel juhul sõbrad ja sugulased. Aga kui neid ei ole või sellest abist jääb väheseks, peab sotsiaaldemokraatide arvates riik appi tulema.
Intressipuhkus
Kui inimesel on usku, et makseraskused on ajutised ja lähemal ajal õnnestub leida töö, mis lubab laenumakseid edasi maksta, on loogiline käik püüda saada ajapikendust. Siin saab riik sekkuda. Pangast võib taotleda küll laenupuhkust, aga seda vaid põhiosamakse pealt, mis on esimestel aastatel tihti väiksem osa laenust.
Näiteks võib intress moodustada 5000kroonisest kuumaksest ligi 4000 krooni (25 aastaks võetud miljonilise laenu puhul). Riik saab sekkuda SA KredExi kaudu, mis koostöös pankadega võib hädasolijaid aidata.
See tähendab, et kui inimene saab pangaga laenupuhkuses kokkuleppele, võib ta KredExi abiga saada kuni aastaks intressipuhkustki.
Tegemist ei ole tagastamatu abi, vaid laenuga, mis järgmise 5-10 aasta jooksul endal tagasi maksta tuleb.
Maksimaalne riigipoolne summa intressipuhkuse tasumisel saab olla kuni 10 000 krooni kuus. Kopsakamate laenusummade puhul ei ole tõenäoline, et makseraskused on vaid ajutised, pealegi lähevad hilisemad tagasimaksed ebamõistlikult suureks.
Sellise pehme maandumise tagamise hind on 2009. aastal kuni 180 miljonit krooni, kui rakendub kõige mustem stsenaarium. Loodame, et seda ei juhtu, aga valmis peame olema halvimaks, et ära hoida veel halvemat.
Kasulik on ligimest aidata
Meil seisab ees majanduslikult raske aasta. Paljud inimesed kogu maailmas kaotavad või on juba kaotanud töö. Kardetavasti võib Eestis kaotada alanud aastal töö mitukümmend tuhat inimest.
Riigil on astutud sammud, et aidata neid inimesi ümberõppe, töötuskindlustushüvitise, töötu abiraha, sotsiaaltoetustega. Situatsioon on varasemaga võrreldes muutunud, sest töö kaotanud inimeste seas on tuhanded pered, kellel igakuiselt tasuda kodulaen.
Enamik inimesi on laenanud raha selleks, et muretseda endale püsiva väärtusena kodu. Nende “süü” seisneb selles, et mindi kaasa ühiskonnas valitseva hoiakuga ja usuti, et lähiaastail töökoht ja sissetulekud säilivad. Kui palju on meist neid, kes viimastel aastatel sellesse ei uskunud?
Sotside väljakäidud toetusskeemiga samalaadseid rakendavad teisedki Euroopa Liidu riigid, olgugi et nende eralaenukasv viimastel aastatel on olnud tunduvalt tagasihoidlikum.
Näiteks Suurbritannia aitab sellisel kombel inimesi, kelle sissetulekud töökaotuse, abielulahutuse või haiguse tõttu on vähenenud.
Usun, et igati tark ja meile kõigile kasulik on raskel ajal kokku hoida ning ligimest armastada ja püüda aidata ka siis, kui iseendal raskeks kipub minema.