Kristiina Kupper: Mul tuli lasta rohkem puid maha võtta, kui linna juurde istutada jõudsime.

Foto: Urmas Luik

Eile lahkus ametist Pärnu linnaaednik Kristiina Kupper, kes koordineeris linna haljastustöid ja seisis Pärnu parkide tervise eest hea ühtekokku 16 aastat.

Kupper kinnitas, et ei lahku Pärnust uksi paugutades ega jää talle siit okast hinge, ehkki linnaaedniku amet on Pärnus olnud aeg-ajalt enim kirutud töökohti.

Ühed heidavad linnaaednikule ette, et ta pole linnas lubanud saagida mõnd elujõulist puud, näiteks kõrget tamme Katariina kiriku juures, teised seevastu on käranud, kui linnaaednik tahtis dendroloogide soovitusel Vanapargi allee haiged puud vahetada välja noorte pärnade vastu.

Kupperit on kiidetud linna jõulukaunistuste maitsekuse eest, samal ajal kui Lastepargis peksti puruks üks valgustatud karudest. Ja alati on leidunud neid, kellele pole meeldinud linnaaedniku suvelillede valik linna peenardel, nagu neidki, kes on pildistanud tema kujundatud lillepüramiide suvepealinna tänavatel.

Kupperi ametiajal on Pärnu haljastuses tehtud palju: uudse näo on saanud pea kõik tähtsamad pargid, istutatud pool tosinat alleed ja käivitatud “Lehmad linna” projekt, mille järel Pärnu rannaniitudest peaks mõne aasta pärast saama põnev linnakeskkond.

Huvitavat tööd teil siin jagub. Miks lahkute?

Hea küsimus, raske vastata. Tunnen, et mul on aeg edasi liikuda. Olen Pärnus juba nii kaua paigal olnud, et minu arvates ongi hea, kui uus inimene oskab siin värske pilguga ringi vaadata. (Naerma puhkedes.) Minu osaks saab siis Pärnu Postimehes kirjutada, mis linnahaljastuses on valesti ja kuidas siin midagi õigesti ei teha ei osata.

Ega teie lahkumine ole seotud sellega, et te pole enam teenistuse juhataja, vaid linnaaednik? Kas teie töötasugi vähendati?

Jaa, vähendati. Aga palga suurus pole mulle olnud kõige määravama tähtsusega. Mulle on see töö, mida ma teen, väga meeldinud ja see on mulle tähtis.

Kui palju Pärnu linnaaednik teenib?

Eesti kroonides oli mu töötasu 14 000 kuus. Vahel ma olen siiski mõelnud, miks linnaaedniku ja linnaarhitekti ametit vastutuse ja töömahu poolest võrdseks pole peetud, kui palganumbreid võrrelda. Millegipärast räägitakse kogu Eestis, et linnaarhitekt on väga tähtis ametikoht, kellele tuleb maksta head palka, samal ajal kui linnaaednikku vaadeldakse justkui … ma ei tea, lilleistutajat.

Loodan, et aasta-aastalt suhtumine linnaaedniku töösse muutub ja hakatakse mõistma, et linnu ei ilmesta ainult hoonestus ega majade fassaadid, vaid haljastuski: pargid, alleed, muru, lilled.

Kuhu te tööle lähete ja mida uues ametis tegema hakkate?

Ma asun tööle Tallinna linnavalitsuses maastikuarhitektina. Pärnus sellist ametikohta pole.

Milline mu igapäevatöö pealinnas välja nägema hakkab, ma täpselt öelda ei oska, aga tean, et maastikuarhitekti tööpõld on lai. Väljaspool hoonestust on kõik maastikuarhitekti töömaa. Ennast ma veel maastikuarhitektiks ei pea, üksnes mu tulevane ametinimetus on selline. Ma alles õpin maastikuarhitektiks.

Maastikuarhitekti nimetus eeldab magistrikraadi. Mina loodan kevadel saada maastikuarhitektuuri bakalaureuseks. Nii et esialgu tuleb mul leppida projektide kirjutamise, tööde koordineerimise ja muu sellisega. Aga seda võin küll öelda, et just maastikuarhitektuur on mind alati köitnud.

Kui keskkooli järel aiandust õppima läksin, polnud maastikuarhitekti eriala Eestis võimalik õppida. Lähim eriala sellele oli Räpina aianduskoolis, mille lõpetasin 1994.

Ka praegu pole maastikuarhitektuuriõppes kaugõpet, kuid mul on võimalus Tallinna tehnikaülikoolis õppida koos statsionaarsete üliõpilastega ja tunnen, et olen õiges kohas.

Te muudkui õpite. Pärast aianduskooli lõpetamist mitu aastat ärijuhtimist, siis kaks aastat majandust, nüüd maastikuarhitektuuri. Kas õppimine pole teie töötegemist seganud, sest õppimiseks tuleb ju kuskilt aega leida, näiteks tööaja arvelt?

Kui võtan praegust kõrgkoolis käimist, siis nädalavahetused ma siiski puhkan, aga tööpäeviti istun õhtul jälle kirjutuslaua taha, et teha mingeid maastikukujundusi, nõutud uurimistöid … Praegu ma ei loegi muid raamatuid kui õpikuid ja erialast kohustuslikku kirjandust.

Kui kümmekond aastat tagasi Mainori kõrgkoolis majandust püüdsin õppida, tundus küll vahetevahel, et ei jõua enam, bakalaureuseastme lõputöö jäigi kirjutamata. Kuid tööks kasulikke, eriti juriidilisi ja majandusteoreetilisi teadmisi sain Mainorist ometi.

Tuleme teie lemmikeriala maastikukujunduse juurde tagasi. Mis vigu te linnaruumi kujunduses märganud olete?

Meil on avalikku ruumi seni projekteerinud arhitektid, mistõttu linnulennult linnaruumi vaadates tundub kõik kihvt nagu kirjutuslaual projekti kohale kummardudeski: proportsioonid on õiged, kõik on ilus ja korrektne.

Aga inimene ei taju selles linnaruumis olles planeeritut ilusa plaanina ja ilmselt jääb palju elemente mõistmatuks. Maastikuarhitektid seevastu lähtuvad ruumi kujundamisel inimesest – see on sootuks midagi muud, kui ülevalt alla linna vaadata.

Tean, et te pole esimest korda Tallinnasse tööle minemas.

Jah, ma võitsin Tallinna linnaaedniku konkursi 2005. aastal. Pakutud võimalusest loobuda polnud kerge, isiklikest põhjustest tulenevalt ja endale aru andes tundsin tollal, et ma pole veel valmis pealinna aednikuna tööle asuma. Nüüd on vastupidi: ei mingeid kõhklusi. Tunnen, et valik on õige. Seda enam, et maastikuarhitekti ametikohalegi oli Tallinnas tihe konkurss.

Kas Tallinna linnapea Edgar Savisaar ei kutsunudki teid personaalselt ametisse?

Ei-ei! Ma usun, et otsustav sõna uue töötaja valimisel oli Tallinna haljastusosakonna juhatajal-linnaaednikul, kelle alluvuses tööle hakkan.

Nüüd peate astuma pealinna võimuparteisse Keskerakonda?

Ei, sellist tingimust pole mulle uues ametis seatud. Mulle isegi öeldi, et ei pea.

Ma ei taha ennast poliitiliselt määratleda. Ettepanekuid on tehtud. Korra kandideerisin linnavolikokku, see oli 1996. aastal, kui just olin Pärnusse tööle tulnud, aga ma ei kuulunud siis ega ole kuulunud hiljem ühtegi erakonda.

Hiljem, kui mulle jälle ettepanek tehti, mõtlesin, et jõuan linnaaednikuna rohkemgi ära teha kui linnavolikogus istumisega.

Ma ei ütle poliitikasse mineku kohta “ei iial”, aga kui selle otsuse teen, siis läbimõeldult, ja sealt edasi tegutsen juba täie rauaga.

Teid on autasustatud Soome linnaaednike seltsi hõbemärgiga, mis eemalt vaadates tundub üsna ootamatu tunnustus. Kuidas see juhtus?

Issand, see oli mõni aasta tagasi, ei mäletagi täpselt. Kui ma Soomes praktikal ja seejärel lühiajaliselt tööl olin, see oli veel enne Pärnusse tööle tulemist, õppisin natuke soome keelt rääkima.

Tänu sellele on mul olnud Soome linnaaednikega jätkuvalt väga head sidemed ja usun, et kontaktide hoidmise ja arendamise eest see märk mulle anti. Koos minuga sai selle tunnustuse osaliseks Tallinna endine linnaaednik Tiina Tallinn, kel samuti on Soome linnaaednikega väga tihedad töösuhted.

Olen Eesti linnaaednike seltsi esinaisenagi püüdnud tihendada sidemeid Eesti ja Soome linnaaednike vahel, mõte oli, et omavahel suhtleksid tihedamalt just sõpruslinnade ja -valdade aednikud, seni on see mõtteks jäänudki.

Kätt südamele pannes peame tunnistama, et Soome linnahaljastuse tase on meie omast veel üksjagu kõrgem ja aednikud on seal parema ettevalmistusega, kuna aastakümneid meil siin linnaaednikke ega maastikuarhitekte otseselt ei koolitatud.

Õpiti aiandust laiemalt, lilledest ja murust köögiviljakasvatuseni.

Näiteks Soomes saab arboristiks õppima minna alles siis, kui on omandatud metsanduse või aianduse alusharidus.

Soome spetsialistide kriitika Pärnus vanade parkide ja kaitsealuste alleepuude haiguste diagnoosimisel on kurikuulus, ehkki mõnel juhul olnud isegi optimistlikum meie dendroloogi hinnagutest. Kui haiged on Pärnu vanad puistud soomlaste arvates?

Eestis on väga raske Soome spetsialistidele vastu vaielda, sest nende meetodid puude tervise hindamisel põhinevad kõrgtehnoloogial ja annavad pildi puu seisust vajadusel värvilise joonisena paberil sõna otseses mõttes puust ja punasena. Seepärast polegi viimasel paaril aastal enam nende hinnanguid Eestis kahtluse alla seatud, vähemalt autoriteetsete spetsialistide seas.

Pärnus on kümneid väga haigeid vanu puid, mis tuleb välja juurida, samal ajal on meil küllalt väga ilusaid alleesid ja pargipuistuid, seda ei eita soomlasedki.

Eestis on linnade lähedusse põldudele kerkinud palju eramute linnakuid, kus kruntidel on palju tühjust, mis ootavad aiakujundajat. Mis nõu te majaomanikele oma vastse aia rajamisel annaksite? Kas lilleklumbid, kiviktaimlad, kõrghaljastus?

Tuleb kaaluda, mis konkreetse koha ja hoone arhitektuuriga sobib. Lihtsuses peitub ilu, seega: iluaias võiks olla elemente pigem vähem kui rohkem. Tihedalt haljastades on eksida lihtsam. Tõeliselt hea tulemuse annab vähe asju õigetes kohtades. Taimede valikul tuleb teada, kui lopsakaks need mõne aasta pärast kasvavad.

Mina armastan väga püsilillepeenraid. Oleksin neid Pärnussegi rohkem teha tahtnud, aga nüüd tuleb tõdeda, et unistuseks see jäigi.

Mis puutub puudesse, siis rusikareegel on, et neid ei istutata akende alla, liiga hoonete lähedale ega ka krundi piirile, kus need suureks kasvanuna võivad põhjustada tülisid naabritega. Rusikareeglit järgides võib-olla ei jäägi kuigi palju ruumi suureks kasvavate puude aeda istutamiseks.

Kas oma linnaaedniku aastate jooksul lasite rohkem puid saagida või istutada?

Oh, ma kardan küll, et mul tuli lasta rohkem puid maha võtta, kui juurde istutada jõudsime. Kui mõelda, et igal aastal tuli väljastada kinnistuomanikele sadakond ja rohkemgi raieluba, siis saeti ikka rohkem puid, kui istutati, ehkki istutatud puude arv ulatub sadadesse.

Viimane küsimus: kas Vallikääru muru läheb kasvama?

Ma usun, et läheb.

Lõpetuseks tänan kõiki pärnakaid nii kiitmise kui laitmise eest ja aitäh töökaaslastele! Üksi ei tee midagi ära.

CV

 Sündinud 18. jaanuaril 1973. aastal Tahkuranna vallas.

 1991. aastal lõpetas Pärnu Koidula gümnaasiumi, 1994.aastal Räpina kõrgema aianduskooli.

 1995. aastal asus tööle Pärnu linnavalitsuse majandusosakonnas haljastuse peaspetsialistina.

 1997–1998 õppis Eesti majandusjuhtide instituudis ärijuhtimist ja 1998–2000 Mainori kõrgkoolis majandust.

 2004. aastal nimetati Pärnu haljastuse peaspetsialist ümber linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhatajaks, 2010. aastal linnaaednikuks.

 2010. aastast õpib Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolled˛is maastikuarhitektuuri.

 Valitud Eesti linnaaednike seltsi esimeheks. Autasustatud Soome linnaaednike seltsi hõbemärgiga.

HALJASTUSTÖÖD

Kristiina Kupperi Pärnu linnavalitsuse majandusosakonnas tööl oldud ajal (1995–2011) tehtud tähtsamad haljastustööd linnas:

1998 – Koidula pargi uuendamine

2001 – Rüütli platsi ümberehitamine

2001 – Steineri aia kujundamine

2004 – Lastepargi uuendamine

2006 – Paju pargi rekonstrueerimine

2006 – rannapromenaadi ehitamine

2007 – Jakobsoni pargi rekonstrueerimine

2010 – Rannapargi ümberkujundamine

2011 – Vallikääru uuendamine

Allikas: Kristiina Kupper/Pärnu Postimees