Kaur Lass: Kas Pärnus üritatakse planeerimist vältida?

Veel ühe üüratusuure kaupluse ehitamine Papiniidu piirkonda ei tee suurele osale pärnakatest poodlemist mugavamaks, küll sünnitab küsimusi. Foto: Urmas Luik

Eelmisel aastal täitis ajakirjanduse eriplaneeringute teema, aga avalikkuse ette on jõudnud vähe infot selle kohta, et praegune planeerimisseadus ja ehitusseadustik vähendasid võrreldes 2015. aasta eelse olukorraga kodanike kaasarääkimise õigust. Varasem arutelukeskne detailplaneeringute koostamise asendumine kirjaliku menetlusega on asja üks pool, aga hoopis tõsisem on see, et üha sagedamini proovitakse planeerimismenetlust projekteerimistingimuste väljastamise abil üldse vältida.

Olen kirjutanud üleriigilises meedias haldusliku omavoli korras uue planeerimisseaduse tekkest. Selle vastu astusid 2014.–2015. aastal välja Eesti arhitektide liit, Eesti maastikuarhitektide liit, Eesti sisearhitektide liit, linnalabor, Eesti linnade liit, Eesti maaomavalitsuste liit, paljud ettevõtted ja tegevplaneerijad. Enamik ei saanud oma kirjadele kunagi vastuseid. See oli haldusliku omavoli üks tahke. Teiseks koostasid ja surusid planeerimisseaduse läbi vastava praktikata justiitsministeeriumi ametnikud, kuigi planeerimisalase seadusloome koostamine oli tollal siseministeeriumi ülesanne. Erialakauged inimesed, kes ehitamise ja planeerimise eripära ei mõistnud, tekitasid palju segadust ja sahkerdamise võimalusi. See nähtus on jõudnud Pärnusse.