Naised Köögis laulavad Treimanis Eesti meestest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Uuel kauamängijal kõlab nii mõnegi Eesti mehe nimi.
Uuel kauamängijal kõlab nii mõnegi Eesti mehe nimi. Foto: Eduard Laur

Räpi, karikatuurse lorilaulu ja romansiliku elutunnetusega autorilaule ühelt kauamängivalt tihti ei leia. Ent ansambel Naised Köögis – kollektiiv, mille kõik neli liiget on loojad ehk sõnade ja viiside autorid – on viimasel kahel aastal jälginud Eesti elu ja inimesi, võtnud kampa mehedki, esitledes lugusid, mis tähelepanekutest ja fantaasiamängu kooslusest sündis.

“Mõnda laulu tehes riputasime oma köögiseintele hiiglaslikud valged lehed, et päeva lõpus kõik seigad ja naljakad juhtumised üles märkida,” tutvustasid naised lugude tegemise protsessi. “Eks iga laul tulnud selgeks vaielda, püüdes üksteist üle trumbata ja intrigeerida.”

Trükisooja plaadi laulutekstides on mainitud palju Eesti mehi. Värsiridadest jäävad kõlama Koit Toome, Juhan Paadam, Jaan Tätte, Igor Mang, Hannes Võrno, Rainer Vakra ning räpparid Pluuto ja Nublugi. Samuti on muusikud võtnud südameasjaks tuua esile silmapaistvad isad. “Kes on näiteks koos lastekarjaga laulupeole tulnud,” naljatas liige Kairi Leivo. “Me vaatame neid huviga ja elame neile kaasa. Ilma meesteta oleks maailm kurb.”

Näiteks on kollektiiv kirjutanud pala “Klaara ja Veera”, mis räägib maailma esimestest naistest, kes hakkavad eneselegi ootamatult looma täiskasvanud mehi. Leivo jutu järgi on tegemist karikatuurses räpistiilis meisterdatud maailma loomise looga.

Kolmas heliplaat “Uhke ja vaba” on naiste sõnutsi hoiak, mida saab elus võtta sõrmenipsust, aidates hoida selga sirgelt ja end seeläbi hästi tunda. Samuti vaadata elu ja selle iseärasusi läbi huumoriprisma.

“Loomulikult ei tähenda see hoiak kohustuste ja lubaduste peale vilistamist. Millegipärast ütlevad Eesti naised endi kohta harva “uhke ja vaba”. Enamasti kasutatakse neid sõnu hoopis rahvusest rääkides,” arvas Kristiina Ehin.

Elupiltidest ja tähelepanekutest kirja pandud lood kõlavad homme Pärnumaalgi, kui naised lõõritavad Treimani rahvamajas sellest, millest hing haige või süda laulab.

Tagasi üles