Hans Soll: Linnavõimu trend ja Laarmanni standard

Kuigi linn eraldas Karja saunale üsna helde remondiraha, on saunaliste arvates see suuresti maha visatud. Kipakat riietusruumi, kus pole õieti ruumi ei ituda ega astuda, on kirunud kõik saunalised. Foto: Urmas Luik

Praegune mood on Pärnu saunateenuse kvaliteedi ühtlane pidev langus 1960ndatest tänapäevani. Mõnusatest Liiva, Vingi, Kuke, Jannseni tänava puuküttega vihasaunadest on jõutud praeguse Karja tänava hädise, täielikult ikaldunud poolsaunani.

Standard on remondiraha mahaviskamine. Riietusruumi mööbel ehk laste mängukapikesed, supivaagna läbimõõduga pesukausid, saunalisele õhuvooluga ventilatsioon, tõmbetuult takistavad (piiravad) ärakasutatud kolm–neli kasevihta uksealuse prao katteks, riietusruumi raudkülm põrand.

Remontijad on ilmselt üritanud ventilatsioonisüsteemi ümber seadistada, kuid puudulikult. Riidekappi on lisatud kaks konksu riiete riputamiseks. Kõik eelmainitu vihastab saunalist. Nurin on suur. Üksikud on väljendanud arvamust, et mis sellest ühissaunast enamat tahta, saab nina soojaks ja kõik.