MAFFile esitati rekordarv filme

Kuigi filmide läbivaatamine on alles algstaadiumis, tõdes peakorraldaja Silvia Lotman, et esile on kerkinud keskkonnaprobleemide teema.

FOTO: Mailiis Ollino

Rahvusvaheliselt tunnustatud Matsalu loodusfilmide festivalile (MAFF), mis toimub igal sügisel meie koduõuel Lihulas, saadeti tänavu üle 1000 filmi Eestist ja mujalt. Peakorraldaja Silvia Lotmani hinnangul võis niivõrd suur huvi tulla sellest, et filmide vastuvõtmisega alustati seekord kuu aega varem ehk jaanuaris.

Kuigi linateoste läbivaatamine alles algas, on Lotmani sõnutsi juba täheldatud läbivad teemad. “Saadetud filmide pealt paistab, et tugevalt on esil praegu kuumad keskkonnaprobleemid: kliimamuutused, plast, liikide hävimine, aga ka näiteks haruldased liigid, keda varem pole filmitud,” iseloomustas korraldaja valikut. “Žürii formeerub ja meie filmiprogrammi juht Heli Tetlov on filmide läbivaatamise käsile võtnud, nii et see on nähtud filmide esmamulje.”

Kategooriad on tänavu samad mis varem: loodus ning loodus ja inimene. Lisandunud on autoreid uutest riikidest. Ühtlasi konkureerivad festivalikoha nimel mullused võitjad.

18.–22. septembrini muutub väike Lihula suureks filmilinnaks, kus kohtuvad suured tegijad ja elukutselised rändajad ning loodusearmastajad, kes teinekord võtavad ette aastatepikkusi, tihti elugi ohtu seadvaid uurimisretki ja ekspeditsioone, saamaks lindile harukordsed hetked, paigad ja olendid.

Festivalil linastub ligikaudu 100 linateost, millest kolmandik rahvusvahelises võistlusprogrammis, tutvustades põlisrahvaste tugevat loodusega seotud traditsioonide austamist ning looduslähedast ja säästvat elulaadi.

Lotmani jutu järgi saab 17. MAFFil taas kuulda ja näha seda, mis haakub Eesti läänepoolse loodusega: lindude ränne, märgalad, haruldased liigid ja loodusega kooskõlas elamise kultuur. Üritust sisustab filmi- ja fotoprogramm, noortele mõeldud loodushariduskava, seminarid ja töötoad, mis pööravad tähelepanu loodusele, inimtegevuse tagajärgedele ja muudele keskkonnateemadele.

Tagasi üles