Lapsed tulevad ikka sama koha pealt nagu vanastigi

Ämmaemandana näeb Tiina Luisk emaks saamist vahetult, see töö pakub kordumatuid rõõmuhetki. Foto: Mailiis Ollino

Ämmaemand ­Tiina Luisk ei oska kokku arvata, kui palju emaks saajaid on ta 44 aas­taga sünnitustoas toetanud alates esimesest töökohast Pelgulinna haiglas ja Pärnus jätkates. Staažikas akušöör on vaikse jutu ja hea huumorisoonega, tema amet on põline ja seda väärtustab 5. mai kui rahvusvaheline ämmaemandate päev.

Homme on emadepäev, mida Eestis tähistati 1922.–1940. aastani ja hakati uuesti pühitsema 1987. aastast mai teisel pühapäeval. Rahvusvaheliselt on 12. mai pühendatud õdedele, seepärast osaleb vestlusringis Tiina Luisu kõrval teinegi suure südamega ja teiste aitamisele pühendunud ema, Pärnu haigla sisehaiguste kliiniku polikliinilise osakonna vanemõde Ingrid Karu.

Ämmaemandana näeb Tiina Luisk emaks saamist vahetult, need pakuvad kordumatuid rõõmuhetki. Noorte emade olukorda kergendab isade juuresolek, naisel käest hoidmine. Möödas on aeg, kus vastsed isad nägid beebit naise süles läbi akna, sest nõukogude aja reeglite järgi ei tohtinud palatisse isegi lilli saata. Vanas haiglas Sillutise tänavas oli ukse sisse kraabitud silmaauk, läbi mille papa oma pere uusikut piilus. Korrusel oli lapse ilmale toojate kasutuses üks duširuum ja üks WC, sellega võrreldes erinevad Ristiku tänava haigla perepalatid ja olme nagu öö ja päev.