Puukentsefaliidi vastu vaktsineerida pole veel hilja

Terviseameti andmetel esineb Eestis igal aastal ligikaudu 100 puukentsefaliidi juhtu: eelmisel aastal haigestus puukentsefaliiti 85 inimest, 2017. aastal registreeris terviseamet 87 haigusjuhtu. Foto: James Gathany

Kellel pole soovi jääda puukentsefaliidi ennetuses näiteks küüslaugu söömisele loota, jõuab mais veel vaktsineerimisega alustada või aegunud kaitset uuendada. Esmavaktsineerijatel tuleb hooajalise kaitse saamiseks teha kaks vähemalt kuuajalise vahega süsti.

"Soovitame vaktsineerimisega enne suve alustada, sest puukentsefaliit on Eestis laialt levinud endeemiline haigus," ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko. "Pärast teise süsti manustamist võib kümne päeva pärast juba rahulikult loodust nautida".

Täielik puukentsefaliidivastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest üheks hooajaks immuunsuse andvat süsti tehakse ühe- kuni kolmekuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Kordussüste tuleks teha iga kolme kuni viie aasta tagant. Lapsi on lubatud kaitsepookida alates aasta vanusest. Vaktsineerimisel võib kasutada ka kiirskeemi, kui kaitset soovitakse kiiresti. Vaktsiini eest tuleb inimesel endal tasuda. 

Puugihammustuse vältimiseks

• Kandke heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred toppige sokkide või kummikute sisse;
• kasutage putukatõrjevahendeid;
• pärast looduses viibimist kontrollige kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused;
• vaadake üle oma lemmikloom, sest temaga võivad puugid koju sattuda;
• vaadake üle kaasa toodud lillekimbud, marjad, seened;
• vältige pastöriseerimata piima ja piimatoodete tarbimist - pastöriseerimata piimaga levib haigus loomalt inimesele.
Andmed: terviseamet

"Me kindlasti ei soovita puukentsefaliidi ennetuses jääda lootma looduslikele vahenditele nagu küüslaugu söömine või sellega jalanõude määrimine," ütles Dontšenko.

Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad nädala–paari pärast gripilaadsed haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Vaevused kestavad kuni nädala, kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Sel juhul haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.

Haigustunnuste ilmnedes tuleb kohe pöörduda arsti poole. Pärast entsefaliidi läbipõdemist tekib eluaegne immuunsus.

Terviseameti andmetel esineb Eestis igal aastal ligikaudu 100 puukentsefaliidi juhtu: eelmisel aastal haigestus sellesse 85 inimest, 2017. aastal registreeris terviseamet 87 juhtu. Selle aasta nelja kuuga on Eestis registreeritud üks puukentsefaliidi haigusjuht.

Eesti keskmisest kõrgema haigestumisega piirkonnad olid puukentsefaliidi puhul Saare-, Hiiu- ja Läänemaa ning puukborrelioosi puhul Saare-, Hiiu- ja Pärnumaa.

Kui puuk on hammustanud

• Katsuge puuk kiiresti nahalt eemaldada: kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
• võimaluse korral eemaldage puuk peenikeste pintsettide või apteekides müüdavate puugieemaldusvahenditega;
• võtke puugist pea lähedalt kinni ja sikutage ettevaatlikult. Ärge haarake puugist väga kõvasti kinni ja hoiduge tema tagakeha pigistamast või määrimast;
• peske hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
• kui puuki eemaldada ei õnnestu, pöörduge arsti poole;
• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik, ilmnevad külmetuselaadsed haigusnähud või hakkab hammustuskoht punetama, otsige abi arstilt ja kindlasti rääkige talle nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.
Andmed: terviseamet