Lavastaja Katrin Tegova poeb Romeo ja Julia hinge

Capulettide ja Montecchide verine arveteklaarimine on kui malemäng, kus eesliinil kappavad uljad ratsud. Lavastajana istub ühel neist Katrin Tegova. Foto: Urmas Luik

Peale selle, et mitme Eesti mängufilmi autor Katrin Tegova on aasta ja kaheksa kuuse Raheli ema, kellel aeg-ajalt nädalapäevad kipuvad seetõttu sassi minema, veeretab elu ta teele ridamisi koduväliseid proovikive. Kui hästi lühidalt öelda, on üks neist ooper, teine müra ja kolmas porgand. Ja porgand on plastiliinist.

Kui Pärnu rahvusvahelise ­ooperimuusika festivali kunsti­line juht ja dirigent Erki Pehk sotsiaalmeedia kaudu Tegova ühel päeval üles otsis ja temalt ääri-veeri uuris, kuidas tal läheb ja millega tegeleb, ei saanud Tegova esi­otsa aru, millest jutt käib.

Endla teatris kommunikatsioonijuhina töötamise ajast olid nad tuttavad. PromFesti raames toodi siis – kümme aastat tagasi – Endlas välja Jules Massenet’ ­ooper “Thais”.

“Erki küsis kuidagi nii, et “noh, Bellini ooper on ja et neil tuleb välja”. Vastasin: “Ahah, loomulikult.” Ei hakanud süvenema. Arvasin, et ju neil on vaja kähku turundus- ja kommunikatsiooni­inimest – see on mu põhileib. Mõtlesin: okei, las ta kirjutab oma palve ära, siis vaatame,” meenutab Tegova. “Andsin mõista, et jah, võib teha küll, aga ­mida ta täpsemalt ootab või kuidas me sellele läheneme, kes on loominguline tiim? Ja siis ta ütles välja: “Sa oleksid lavastaja”.”