Tootsi loomainglid on aidanud kasse-koeri, siilidest, oravatest ja luikedest rääkimata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aimar Paenurm ja Kelli Ardan lõid paari aasta eest MTÜ Seltskond Käppadel.
Aimar Paenurm ja Kelli Ardan lõid paari aasta eest MTÜ Seltskond Käppadel. Foto: Merle Rallmann

Aimar Paenurm ja Kelli Ardan on noored inimesed, keda liidab armastus loomade vastu. Kuue aasta jooksul on nad aidanud lugematul hulgal kasse ja koeri, aga ka siile, oravaid ja linde varblastest luikedeni.

Kuidas kõik algas, mäletavad Paenurm ja Ardan hästi. Nagu ­ikka saavad suured asjad alguse juhusest: nad otsustasid pakkuda hoiukodu abivajavale kassile ja seejärel poegadega kassiemale. Nii see pall veerema läks. Järgnes koostöö Pärnu kodutute loomade varjupaigaga, kus käidi vabatahtlikena abiks. Äratundmine, et loomadega tegelemine võiks olla midagi enamat, tuli kassipoegadega, kes olid kuus tundi vanad, kuid kaotanud ema.

Poolteise aasta jagu käisid noored varjupaigas ametlikult tööl. Nii kogunes praktilisi kogemusi elust ja teadmisi varjupaiga veterinaarilt. Pilt, mis seal avanes, oli kurb: teedel hukkunud või viga saanud lemmikloomad, hulkurloomade (sageli haigete) püüdmine, eutanaasia – varju­paiga argipäev. Kahjuks on meie loomapidamiskultuur ideaalist kaugel: loomad jalutavad end ise, haiguste vastu vaktsineerimist peetakse mürgitamiseks, parasiiditõrjest pole kuuldudki ja harvad ei ole juhud, kui loom on küll kiibitud, aga omaniku andmed registrisse kandmata.

Tagasi üles